Viirused – kõik, mida teada levinumatest haigustekitajatest

Sügis-talvine periood toob endaga peaaegu alati kaasa vestlused tervisest. Ühel hetkel on kolleeg haiguslehel, järgmisel on lapsel lasteaias rühm tühi ning enne kui märkad, oled ise palavikuga voodis. Tihti arvatakse, et laste viirushaigused on midagi, mis jäävadki lapsepõlve, kuid tegelikkuses tabab viirus täiskasvanutel organismi sama ootamatult, lüües igapäevarütmi täiesti segamini.

Viirused on meie elukeskkonna loomulik osa, kuid see teadmine ei tee haigeks jäämist sugugi meeldivamaks. Olgu tegemist kerge viirusliku nohuga või mõne tõsisema haigusega, teadmatus tekitab sageli hirmu ja segadust. Selles postituses vaatame lähemalt, millised on levinumad viirused, kuidas nende sümptomeid ära tunda ja mida soovitavad terviseasjatundjad leevenduseks.

ОГЛАВЛЕНИЕ
Mis on viirus?
Levinumad viirushaigused
Enteroviirus
Kõhuviirused
Tuulerõuged
Kuidas viirustest hoiduda?

Mis on viirus?

Viirus on mikroskoopiline haigustekitaja, mis asub elusa ja eluta looduse piirimail. Erinevalt bakteritest või meie keharakkudest ei suuda viirus iseseisvalt paljuneda ega energiat toota. Selleks vajab ta peremeesorganismi – olgu selleks siis inimene, loom või isegi bakter.

Et mõista, miks viirused nii kiiresti levivad ja muteeruvad, tuleb vaadata, milline on viiruse ehitus. Lihtsustatult öeldes on viiruse osad pärilikkusaine (DNA или RNA) ja seda ümbritsev kaitsev valguline kest. See lihtne struktuur võimaldab viirusel olla äärmiselt vastupidav ja efektiivne sissetungija.

Kui meie keha puutub kokku viirusega, tungib see rakkudesse ja sunnib rakku tootma uusi viiruseosakesi. Just see protsess tekitabki meile tuttavad viirushaiguse sümptomid. Palavik, väsimus ja valu on tegelikult meie immuunsüsteemi vastureaktsioon sissetungijale.

Maailmas ringleb pidevalt tuhandeid erinevaid viirustüvesid. Mõni neist tekitab vaid kerget ebamugavust, samas kui ohtlik viirus (nagu ajalooliselt on olnud rõuged või hiljuti SARS-CoV-2) võib põhjustada laiaulatuslikke epideemiaid.

Bakterite ja viiruste erinevus

Kuigi kõnekeeles kasutatakse sageli mõisteid “viirused” ja “bakterid” läbisegi, on bioloogilises mõttes tegemist täiesti erinevate organismidega ja selle erisuse mõistmine on ravi seisukohalt kriitilise tähtsusega. Peamine vahe peitub elutegevuses ja suuruses. Kui bakter on iseseisev üherakuline organism, mis suudab paljuneda nii mullas, vees kui kehas, siis viirus on kordades väiksem ja vajab eksisteerimiseks elusat peremeesrakku.

Patsiendi jaoks on aga kõige olulisem teada, et viirus ja antibiootikumid kokku ei käi. Antibiootikumid on loodud bakterite hävitamiseks või nende kasvu pidurdamiseks, kuid viiruste vastu need ei toimi, kuna viirusel puudub vastav rakuline struktuur. Ka Eesti Ravimiamet paneb inimestele südamele, et antibiootikume tuleb kasutada vastutustundlikult ja vaid bakteriaalsete infektsioonide raviks.

Seetõttu ongi oluline esmalt aru saada, kas tegu on viirusliku või bakteriaalse haigusega, sest ka näiteks bakteriaalse ja viirusliku kopsupõletiku ravi on erinevad.

Viiruse ravi on sümptomaatiline. See tähendab, et me leevendame kaebusi (palavik, valu, vedelikupuudus) ja laseme immuunsüsteemil haigustekitajaga võidelda. Tervisekassa rõhutab seejuures olulist asjaolu – viirusliku haiguse sümptomeid on võimalik leevendada, kuid haiguse kestust ravimite ja ravivõtete abil lühendada ei saa.

Levinumad viirushaigused

Terviseamet avaldab oma veebilehel iganädalase kokkuvõtte nakkushaiguste levikust Eestis, andes seeläbi hea ülevaate, millised on hetkel levivad viirused. 2025. aasta detsembri alguses on täheldatud grippi haigestumise kahekordistumist. Samuti jätkab respiratoorsete ehk hingamisteede viiruste levik kiiret kasvutrendi.

Mis viirused on liikvel? Siin on lühike ülevaade peamistest haigustekitajatest, mis mitte ainult sellel aastal, vaid ka viimastel aastatel talvisel hooajal eestlaste tervist enim on mõjutanud:

• Gripp. See on ägeda kuluga hooajaline viirusnakkus, millele on iseloomulik järsk algus, kõrge palavik, lihasvalu ja tugev nõrkus. Eestis levivad peamiselt A- ja B-gripiviirused, mis põhjustavad suuremaid haiguspuhanguid just sügis-talvisel perioodil.
• SARS-CoV-2. Koroonaviirus on muutunud meie viiruste maastiku püsivaks osaks, põhjustades peamiselt hingamisteede vaevusi. Haiguse kulg võib varieeruda sümptomiteta vormist raske kopsupõletikuni ning sarnaselt gripile ohustab see enim eakaid ja nõrgenenud immuunsusega inimesi.
• RS-viirus. Täiskasvanutele võib see tunduda vaid kerge nohuna, kuid imikutele ja väikelastele on see üks ohtlikumaid haigustekitajaid. Just RS-viirus on sagedane põhjus, miks alla 2-aastased lapsed vajavad bronhioliidi või kopsupõletiku tõttu haiglaravi.

Kuigi rahvakeeli kurdetakse tihti lihtsalt “kurguviiruse” või “kopsuviiruse” üle, on meditsiiniliselt sageli tegu ühega eelpool mainitud tekitajatest, mis on rünnanud hingamisteid. Oluline on jälgida sümptomeid ja olla haigena kodus, et takistada levikut kollektiivides.

Enteroviirus ja selle sümptomid

Enteroviirused on suur viiruste perekond, kuhu kuulub üle saja erineva viirustüübi. Kuigi nakatuda võivad kõik, esineb enteroviirust rohkem lastel. Kuna erinevaid viirustüüpe on niivõrd palju, võib inimene elu jooksul haigestuda korduvalt, sest läbipõdemisel tekkiv enteroviiruse immuunsus on vaid konkreetse tüve põhine.

Oluline on teada, et enteroviiruse peiteaeg on tavaliselt 3–7 päeva, mille järel võivad avalduda esimesed viiruse tunnused. Enteroviiruse sümptomid varieeruvad seinast seina, kuid kõige sagedamini algab haigus palaviku, kurguvalu ja üldise halva enesetundega.

Üks tuntumaid avaldumisvorme on villiline enteroviirusstomatiit ehk niinimetatud käe-, jala- ja suutõbi, mille puhul tekib iseloomulik enteroviiruse lööve – punetavad täpikesed, vahel koos villikestega. Nahalööve ilmub tavaliselt peopesadele, jalatallale, põlvedele, küünarnukkidele, tuharatele või suguelunditele. Mõnikord ilmnevad enteroviiruse tunnused ka suus – tekivad valusad haavandid suu limaskestale. Haavandid võivad püsida 7 kuni 10 päeva.

Enteroviirus täiskasvanutel kulgeb enamasti kergemalt. Osal nakatunutest võib haigusnähte üldse mitte esineda, kuid nad eritavad ja levitavad viirusi sellegipoolest. 

Kui kaua on enteroviirus nakkav? Viirus on kõige nakkavam sümptomite esimestel päevadel (kui on palavik ja värske lööve), kuid võib erituda organismist veel nädalaid pärast sümptomite kadumist, mistõttu on kätehügieen kriitilise tähtsusega.

Enteroviiruse leevendamine ja ravi

Nagu enamiku viiruste puhul, on ka enteroviiruse ravi sümptomaatiline. Antibiootikumid sellele ei toimi ning kuna enteroviiruste perekond hõlmab üle saja erineva viirustüve, puudub seni universaalselt toimiv enteroviiruse vaktsiin.

Ravi keskendub enesetunde parandamisele läbi palaviku alandamise ning lööbe sügeluse leevendamise. Sügeluse leevendamiseks võib arsti või apteekriga nõu pidades kasutada antihistamiine või spetsiaalseid geele.

Enamikul juhtudel möödub haigus iseeneslikult ja tõsisemate tagajärgedeta.

Kõhuviirus vs kõhugripp

Kuigi tihti räägitakse “kõhugripist”, siis meditsiinilises mõttes on tegemist siiski kõhuviirustega. Seda võivad aga põhjustada mitmed erisugused viirused: rotaviirus, astroviirus ja Norwalki viirus ehk noroviirus.

Need viirused tungivad seedetrakti limaskesta ja põhjustavad seal põletikku. Ühised kõhuviiruse sümptomid on kõigile ebameeldivalt tuttavad: 

• äkiline viiruslik oksendamine, 
• диарея,
• kramplik viiruslik kõhuvalu,
• mõnikord kaasneb kõhuviirusega ka palavik. 

Kõige sagedasemaks haigustekitajaks peetakse noroviirust. Noroviirus on kõige levinum haigustekitaja nii täiskasvanutel kui ka lastel. Noroviiruse levik on äärmiselt kiire ja ulatuslik – seda nimetatakse sageli “talviseks oksendustõveks”. Noroviiruse peiteaeg on lühike (12–48 tundi) ja haigus algab ootamatult. Peamised noroviiruse sümptomid on oksendamine ja iiveldus, mis kestavad tavaliselt 1–2 päeva.

Tihti tekib inimestel küsimus, kas oksendamist põhjustab toidumürgitus või kõhugripp? Toidumürgituse ja kõhugripi sümptomid ning tunnused on sarnased, peamine erinevus on nakkavuses. Kõhugripp on nakkusohtlik, toidumürgitus ei levi inimeselt inimesele.

Kõhuviiruste leevendamine ja kodune ravi

“Kõhugripi” ehk noroviiruse ravi on sümptomaatiline. Ravi on toetav ja peamine eesmärk on vältida vedelikupuudust.

Kaua kestab kõhuviirus? Tavaliselt möödub äge faas paari päevaga, kuid taastumine võib võtta kauem. Siin on mõned soovitused:

• Vedelik. See on kõige tähtsam. Eriti kui noroviirus ja sellega kaasnev oksendamine kestab lapsel üle paari päeva või esineb kõhugripp beebil, tuleb sellele eriliselt tähelepanu pöörata ning vedelikku pakkuda sageli. Mure korral kindlasti konsulteerida arstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.
• Toitumine. Mida süüa kõhuviirusega? Viiruse ägedas faasis on mõistlik anda seedimisele puhkust, mistõttu ei ole vaja end vägisi sööma sundida. Kui isu taastub, on parim alustada kergete einetega ning vältida rasvaseid tooteid. 
• Hügieen. Kõhugripp on väga nakkav – viiruste leviku perioodil on sagedane ja põhjalik kätepesu parim ennetamise viis. Siiski tuleb arvestada reaalsusega – kui noroviirus või muu kõhuviirus esineb lapsel, nakatuvad sageli ka teised pereliikmed, isegi kõiki ettevaatusabinõusid järgides.

Kuigi kõhuviirus raseduse ajal on kurnav, ei ole see lootele tavaliselt ohtlik, kui ema suudab vältida vedelikupuudust. 

Kõhuviiruse läbipõdemine ei anna püsivat immuunsust ning kuna viirustüvesid on palju, võib uus nakatumine toimuda ootamatult kiiresti.

Kui oksendamine või kõhulahtisus on väga tugevad, esineb verist väljaheidet, kõrge palavik püsib või tekivad vedelikupuuduse nähud (kuiv suu, vähene urineerimine, loidus), tuleb kindlasti konsulteerida arstiga.

Tuulerõuged

Tuulerõuged on laialt levinud, iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. See on väga nakkusohtlik, kuid väliskeskkonnas vähe vastupidav. Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10–15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. Haigustekitajaks on varicella-zoster viirus. 

Tuulerõugete peiteaeg on üsna pikk, ulatudes 7–21 päevani, mistõttu võib haiguspuhang lasteaias või koolis kesta kuid. Kui esimesed sümptomid ilmnevad, on tuulerõuged alguses sarnased külmetusega – palavik ja väsimus. Sellele järgnevad iseloomulikud tuulerõugete punnid ehk vesised villikesed, mis katavad keha, peanahka ja vahel isegi suu limaskesta. 

Tuulerõuged on nakkavad ka enne esimeste sümptomite ilmnemist – juba 1–2 päeva enne lööbe teket. Nakkusoht kestab seni, kuni kõik villid on koorikuga kaetud.

Kas tuulerõuged korduvad? Ei, tuulerõuged lapsel hoiavad ära hilisema korduvhaigestumise. Pärast haiguse läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus tuulerõugete vastu.

Kui kaua kestavad tuulerõuged? Tuulerõugete kestus on väga individuaalne, sõltudes nii haigestunu vanusest kui ka sellest, kui rohkelt tekib kehale löövet.

Kuigi lastel kulgeb haigus enamasti tüsistusteta, on tuulerõuged täiskasvanul sageli väga raske kuluga, tuues kaasa kõrge palaviku ja suurema riski, et tekivad rasked tuulerõugete tüsistused (näiteks kopsupõletik).

Tuulerõugete leevendamine ja ravi

Tuulerõugete ravi on sümptomaatiline. Kõige suurem kaebus on tuulerõugetega kaasnev väljakannatamatu sügelus.

Mida teha kui on tuulerõuged? Siin on peamised soovitused leevenduseks:

• Nahahooldus. Vanasti olid teepuuõli ja briljantroheline esimesed valikud tuulerõugete sügeluse vastu. Tänapäeval on saadaval apteegis müüdav spetsiaalne tuulerõugetele mõeldud jahutav vaht või geel ja antihistamiinikumid (allergiaravimid). Õige valiku tegemiseks tuleks konsulteerida arsti või apteekriga.
• Hügieen. Tuulerõuged ja pesemine ei ole vastunäidustatud. Jahe dušš on lubatud, kui palavikku ei esine, kuid nahka ei tohi hõõruda, vaid tuleb õrnalt kuivaks tupsutada.

Ka tuulerõuged ja õues käimine ei ole täiesti vastunäidustatud. Kui palavik on taandunud ja enesetunne lubab, võib tuulerõugetega õue minna küll, kuid nakkusohu tõttu tuleb rangelt vältida mänguväljakuid ja kontakte teiste inimestega.

Tänapäeval on kättesaadav ka tuulerõugete vaktsiin. Tuulerõugete vaktsineerimine on mõeldud seni vaktsineerimata ja läbi põdemata täiskasvanutele ning tehakse kahes doosis.

Kuidas viirustest hoiduda?

Viirused on meie elukeskkonna paratamatu osa ja täielikult neid vältida on keeruline. Küll aga saame riske maandada lihtsate igapäevaste harjumustega. Kõige tõhusamad “relvad” on endiselt hoolikas kätepesu, ruumide tuulutamine ning haigena kodus püsimine, et säästa töökaaslasi ja lasteaiakaaslasi.

Enamik viirushaiguseid – olgu selleks enteroviirus, tuulerõuged või kõhuviirus – möödub rahu, puhkuse ja piisava vedeliku toel. Kui aga sümptomid on ägedad, kestavad kaua või tunnete muret oma lähedase tervise pärast, ärge kartke küsida nõu perearstilt või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.