{"id":5113,"date":"2026-05-07T13:36:14","date_gmt":"2026-05-07T10:36:14","guid":{"rendered":"https:\/\/terveelukeskus.ee\/?p=5113"},"modified":"2026-05-07T13:36:14","modified_gmt":"2026-05-07T10:36:14","slug":"ath","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terveelukeskus.ee\/ru\/ath\/","title":{"rendered":"Kas see on laiskus, hajameelsus v\u00f5i ATH?"},"content":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irest<\/a> ehk ATH-st tekib paljudel inimestel silme ette \u00fcsna konkreetne pilt v\u00e4ikesest poisist, kes ei suuda tunnis paigal p\u00fcsida, h\u00e4irib klassikaaslasi ja unustab pidevalt oma vajalikud asjad koju. See stereot\u00fc\u00fcp on aastak\u00fcmneid domineerinud nii meediakajastuses kui ka \u00fcldises arusaamas. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem ja keerulisem.<\/strong><\/p>\n

Viimastel aastatel on ATH \u00fcha populaarsem teema, j\u00e4ttes mulje justkui oleks see t\u00e4nap\u00e4eva \u201cmoodne haigus\u201d. Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire ei ole aga uus n\u00e4htus \u2013 muutunud on arusaam ja teadlikkus sellest, kuidas see avaldub ja keda see tegelikult puudutab.<\/span><\/p>\n

Selles artiklis vaatleme aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4iret terviklikult: kuidas seda \u00e4ra tunda nii lastel kui t\u00e4iskasvanutel, kuidas toimub ATH diagnoosimine ja millised on ATH raviv\u00f5imalused.<\/span><\/p>\n

\u041e\u0413\u041b\u0410\u0412\u041b\u0415\u041d\u0418\u0415
\n<\/span> Mis on ATH ehk aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire?<\/a>
\n<\/span> Mis on ATH s\u00fcmptomid?<\/a>
\n<\/span> Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire lapsel<\/a>
\n<\/span> Kuidas eristada katiivset last ATH lapsest?<\/a>
\n<\/span> Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire t\u00e4iskasvanul<\/a>
\n<\/span> Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire diagnoosimine Eestis<\/a>
\n<\/span> Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire ravi<\/a><\/p>\n

Mis on ATH ehk aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire?<\/span><\/h2>\n

Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire<\/span><\/a> on lapsep\u00f5lves algav neuroarenguline h\u00e4ire, mis m\u00f5jutab inimese v\u00f5imet reguleerida t\u00e4helepanu, aktiivsust ja impulsiivsust. Rahvusvaheliselt kasutatakse nimetust <\/span>attention deficit hyperactivity disorder<\/span><\/i><\/a> ehk <\/span>ADHD<\/span><\/a>, eesti keeles kasutatakse l\u00fchendit ATH.<\/span><\/p>\n

ATH puhul on t\u00e4heldatud erinevusi aju piirkondades, mis vastutavad t\u00e4helepanu, motivatsiooni ja impulsside kontrolli eest. Tegemist on aju toimimise erip\u00e4raga, mis m\u00f5jutab t\u00e4idesaatvaid funktsioone \u2013 planeerimist, keskendumist, enesekontrolli ja emotsioonide reguleerimist. See t\u00e4hendab, et inimesel v\u00f5ib olla keeruline alustada \u00fclesandeid, neid l\u00f5puni viia v\u00f5i oma reaktsioone pidurdada isegi siis, kui ta v\u00e4ga tahab seda teha.<\/span><\/p>\n

Oluline on m\u00f5ista, et ATH ei ole kasvatamatus, laiskus ega tahtej\u00f5u puudumine. ATH ei teki halvast kasvatusest, liigsest nutiseadmete kasutamisest ega suhkrust. Teadusuuringud n\u00e4itavad, et ATH on suurel m\u00e4\u00e4ral p\u00e4rilik.<\/span><\/p>\n

Kas ATH on puue?<\/span><\/h3>\n

Sageli k\u00fcsitakse, kas ATH on puue? Vastus s\u00f5ltub olukorrast. Meditsiiniliselt on tegemist h\u00e4irega. <\/span>Eestis hinnatakse puude olemasolu ja raskusastet individuaalselt<\/span><\/a>, l\u00e4htudes sellest, kui paljud s\u00fcmptomid igap\u00e4evaelu piiravad. Paljud aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega inimesed saavad sobiva toe ja raviga edukalt hakkama nii \u00f5pingutes kui t\u00f6\u00f6elus, kuid raskematel juhtudel v\u00f5ib ATH m\u00f5jutada t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, suhteid ja \u00fcldist elukvaliteeti, mis v\u00f5ib \u00f5igustada puude staatuse m\u00e4\u00e4ramist ja sellega kaasnevate tugiteenuste kasutamist.<\/span><\/p>\n

Mis on ATH s\u00fcmptomid?<\/span><\/h2>\n

Erinevalt \u00fcldlevinud arusaamast, et ATH on ainult h\u00fcperaktiivsuse h\u00e4ire, on <\/span>ATH tunnused<\/span><\/a> palju laialdasemad \u2013 n\u00e4iteks sisemine rahutus, ajataju kadumine, liigne jutukus, m\u00f5tete rohkus jpt.<\/span><\/p>\n

ATH s\u00fcmptomid<\/span><\/a> jagunevad kolme p\u00f5hikategooriasse: t\u00e4helepanu, h\u00fcperaktiivsus ja impulsiivsus.<\/span><\/p>\n

\"\"T\u00e4helepanuga seotud s\u00fcmptomid:<\/span><\/p>\n