Vererõhk kui tervise vaikne indikaator

Vererõhk on üks tervisenäitajaid, mida tasuks igal täiskasvanud inimesel regulaarselt jälgida. See arvude kombinatsioon räägib loo meie südame ja veresoonkonna tervisest. Kõrvalekalle normist, nii madal vererõhk kui ka kõrge vererõhk, mõjutab meie elukvaliteeti ja üldist heaolu.

Selles postituses vaatame süvitsi, mis on vererõhk, mida need numbrid tegelikult tähendavad ja kuidas oma tervist hoida.

SATURA RĀDĪTĀJS
Mis on vererõhk ja mida see näitab?
Normaalne vererõhk – millised on optimaalsed väärtused?
Millal ja kuidas mõõta oma vererõhku?
Kõrge vererõhk ja selle põhjused
Levinud probleem
Sümptomid
Ennetus ja ravi
Madal vererõhk ja selle põhjused
Sümptomid
Mida teha?

Mis on vererõhk ja mida see näitab?

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringe eri osades toimiv sisemine rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes. Lihtsustatult öeldes on vererõhk jõud, mida veri avaldab veresoonte seintele, kui süda pumpab verd kehas ringi. Vererõhu määravad põhiliselt veresoonte toonus ja südame kui pumba töö.

Seda mõõdetakse millimeetrites elavhõbedasammast (mmHg) ja see koosneb kahest numbrist: süstoolne (ülemine) ja diastoolne (alumine).

Mida näitab alumine vererõhk ja mida ülemine?

Süstoolne vererõhk ehk kõrgem number näitab rõhku arterites hetkel, kui süda tõmbub kokku ja pumpab verd välja. See on maksimaalne rõhk, mida veresooned kogevad. Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetud normaalne ülemine vererõhk <130 mmHg.

Diastoolne vererõhk ehk alumine number näitab rõhku arterites hetkel, kui süda on lõdvestunud kahe löogi vahel. See on minimaalne rõhk, mis veresoontesse jääb. Normaalne alumine vererõhk on <85 mmHg.

Normaalne vererõhk – millised on optimaalsed väärtused?

Normaalne vererõhk täiskasvanutel on umbes 120/80 mmHg. See võib varieeruda olenevalt vanusest, soost ja individuaalsetest eripäradest.

Üldised juhised vererõhu hindamiseks:

• Optimaalne: alla 120/80 mmHg
• Normaalne: 120-129/80-84 mmHg
• Kõrge normaalne: 130-139/85-89 mmHg
• Kõrge vererõhk (hüpertensioon): üle 140/90 mmHg
• Madal vererõhk (hüpotensioon): alla 90/60 mmHg

Oluline on meeles pidada, et üks mõõtmine ei anna täielikku pilti. Vererõhk kõigub päeva jooksul ja seda mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas stress, kohvi tarbimine, füüsiline aktiivsus ja isegi vestluse pidamine mõõtmise ajal.

Millal ja kuidas mõõta oma vererõhku?

Terve täiskasvanu võiks vererõhku kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kuna vererõhk kõigub loomulikult ööpäeva jooksul, sõltudes näiteks füüsilisest aktiivsusest, emotsioonidest ja toitumisest. Seetõttu on kõige usaldusväärsem tulemus saadud siis, kui vererõhku mõõdetakse rahulikus olekus, eelistatult hommikul ja enne sööki. Väldi mõõtmist kohe pärast treeningut, kohvi joomist või stressirohket olukorda.

Vererõhu mõõtmiseks ei pea minema arstile. Paljudes kohtades on vererõhu mõõtmine apteegis kättesaadav väikese tasu eest. Kui aga esineb juba tervisemuresid või kõikumisi, on üldjuhul soovituslik soetada isiklik aparaat koju. Operatiivseks jälgimiseks on tänapäeval abiks ka pulsi- või nutikell vererõhumõõtjaga, mis aitab muutustel mugavalt silma peal hoida. Kõrgvererõhutõve korral tuleks aga nende täpsust eelnevalt kontrollida.

Kõrge vererõhk ja selle põhjused

Kõrge vererõhk tekib siis, kui süda peab rakendama suuremat jõudu vere surumiseks läbi ahenenud veresoonte, et varustada kudesid hapnikuga. Kuna vererõhk võib ööpäeva jooksul kõikuda, on oluline teada, et lühiajaline vererõhu tõus ei ole ohtlik, vaid on organismi normaalne ja vajalik reaktsioon. Näiteks füüsilise pingutuse, äkilise ehmatuse, stressi või isegi kofeiini mõjul peabki süda kiiremini lööma, et varustada keha hapnikuga. Pärast ärritaja kadumist taastub vererõhk tervel inimesel kiiresti normi piiresse.

Ohtlikuks muutub olukord siis, kui vererõhk on püsivalt kõrge ja seda ka puhkeolekus. Siis on tegemist kõrgvererõhutõve ehk hüpertensiooniga. Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele, kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi, olles seega suurimaks südameveresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Eluohtlikult kõrge vererõhk võib viia insuldi või infarktini.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka olukorda, kus alumine ehk diastoolne vererõhk on kõrge, isegi kui ülemine on normi piires. See seisund võib viidata veresoonte jäikuse või toonuse muutustele, mille põhjuseks võivad olla krooniline stress, vähene liikumine, ülekaal, liigne soolatarbimine, suitsetamine või geneetiline eelsoodumus.

Enamikul juhtudel (90–95%) on hüpertoonia pärilik haigus. Seda nimetatakse primaarseks hüpertensiooniks. Sellel ei ole ühte kindlat põhjust, vaid see kujuneb aastatega mitme teguri koosmõjul – ennekõike geneetiline eelsoodumus, aga ka vanusest tulenev veresoonte jäigastumine, liigne kehakaal, soolaga liialdamine ja vähene liikumine. 

Umbes 10 protsenti patsiente haigestub hüpertooniasse mõne teise haiguse tagajärjel. Nende alla kuuluvad näiteks südame-, neeru- ja kilpnäärme haigused. Sel juhul nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks.

Kõrge vererõhk – levinud probleem

Pasaules Veselības organizācija (PVO) andmetel esines 2024. aastal ülemaailmselt hüpertensiooni hinnanguliselt 1,4 miljardil täiskasvanul vanuses 30–79. See moodustab 33% selle vanuserühma elanikkonnast. Lisaks sellele arvatakse, et hinnanguliselt on veel 600 miljonit hüpertensiooniga täiskasvanud, kes ei tea, et neil see haigus on. 

2022. aastal näitas kliiniline uuring, et Eestis olid 40–49-aastastest meestest vähem kui pooltel vererõhunäitajad normis. Kõrge vererõhk (kõrgem kui 140/90mmHg) esines 55% meestest. Need numbrid on jahmatavad ja kinnitavad, et tegemist on ühe levinuma, kuid sageli märkamatuks jääva terviseriskiga nii Eestis kui maailmas.

Kõrge vererõhk – sümptomid

Enamikul inimestel ei esine kõrge vererõhuga seotud sümptomeid, isegi kui vererõhk on ohtlikult kõrge. Selle tõttu nimetatakse kõrget vererõhku sageli “vaikseks tapjaks” – see ei põhjusta märgatavaid sümptomeid, kuid kahjustab aeglaselt südant, veresooni, neere ja teisi elundeid.  

Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Kuid need sümptomid pole spetsiifilised ja ilmnevad tavaliselt alles siis, kui vererõhk on muutunud väga kõrgeks.

Kõrge vererõhk – ennetus ja ravi

Kõige tõhusam viis hüpertensiooniga võitlemiseks on probleemi ennetamine enne selle tekkimist. Siin on elustiilil määrav roll.

• Regulaarne liikumine. Südamele parim koormus on vähemalt 30 minutit kiirkõndi päevas või pikem aeroobne trenn (ujumine, suusatamine) paar korda nädalas. See maandab ühtlasi stressi.
• Kehakaalu kontroll. Iga kaotatud kilogramm loeb. Ülekaalu korral võib 10 kg kehakaalu langust langetada vererõhuväärtust kuni 10 mmHg.
• Soola piiramine. Hoia päevane soolakogus alla 5 grammi (üks teelusikatäis). Ole ettevaatlik peidetud soolaga pooltoodetes, vorstides ja juustus ning eelista tavalisele keedusoolale kaaliumirikast Pan-soola.
• Suitsetamisest loobumine. Suitsetamine kahjustab otseselt veresooni ning on oluline riskitegur paljude haiguste tekkimisel ja väljakujunemisel.
• Uni ja puhkus. Krooniline väsimus hoiab keha pinges ja stressil on väga suur roll kõrgvererõhktõve arenemisel, seega taga endale kindlasti 6–8 tundi kvaliteetset ööund.

Kui aga hüpertensiooni diagnoos on juba pandud, on tavaliselt ravimid vältimatud tüsistuste ärahoidmiseks. Tänapäeval on kõrgvererõhu ravimid väga tõhusad ja väheste kõrvaltoimetega ning kasutatakse ka mitme erineva ravimi kombinatsiooni. Oluline on meeles pidada, et arsti määratud raviskeemi tuleb täpselt järgida ja ravi ei tohi kunagi omavoliliselt katkestada, isegi kui enesetunne paraneb.

Madal vererõhk ja selle põhjused

Kuigi madalat vererõhku ehk hüpotensiooni peetakse vähem ohtlikuks kui kõrget, võib see igapäevaelu siiski häirida. Madala vererõhu korral jõuab ajju liiga vähe verd ja seega ka vähe hapnikku ning inimene võib tunda ennast halvasti.

Madal vererõhk on tavaliselt kaasasündinud ja rõhk püsib madalana kogu elu, olles üldjuhul lihtsalt inimese eripära. Kuid liiga madal vererõhk võib ilmneda ka mitmetel muudel põhjustel:

• vedelikupuudus, kuum ilm, tugev higistamine või pikaajalisem kõhulahtisus;
• suured verejooksud ja verekaotus; 
• hormonaalsed häired, näiteks kilpnäärme- või neerupealiste alatalitlus;
• kroonilised haigused ja seisundid, näiteks kopsutuberkuloos, soola ainevahetushäired, raske kopsupõletik, Parkinsoni tõbi jpm;
• teatud ravimite kõrvaltoime.

Huvitav on see, et võib esineda ka olukord, kus on ülemine vererõhk madal, kuid alumine normis, või vastupidi, alumine vererõhk madal ja ülemine normis. See on enamasti tingitud veresoonte elastsuse ja südame löögijõu vahelisest ebakõlast.

Madal vererõhk – sümptomid

Kõige levinumad sümptomid on:

• pearinglus, eriti järsult püsti tõustes;
• pidev väsimus ja unisus;
• keskendumisraskused;
• külmad käed ja jalad;
• minestamine.

Just minestamine on põhjus, miks madal vererõhk on ohtlik, kuna sellega kaasneb kukkumise ja omakorda traumade oht. Hüpotoonikud peavad teadma, kuidas ekstreemseid olukordi vältida ja kuidas ennast aidata. Halva enesetunde puhul oleks sellisel inimesel õige sügavalt ja rahulikult hingata, otsida koht istumiseks või kükitada. Abiks on ka võimaluse korral midagi jahedat juua.

Madal vererõhk – mida teha?

Madala vererõhuga peab õppima elama, rohtudega seda ei ravita.

Õnneks leidub rida abistavaid tegevusi ja vahendeid, kuidas vererõhku tõsta igapäevaste harjumuste muutmisega. Mis tõstab vererõhku?

• Vedelik ja sool. Dehüdratsioon on üks madala vererõhu põhjuseid. Joo päeva jooksul piisavalt vett. Erinevalt kõrge vererõhuga inimestest, võivad madala rõhuga inimesed tarbida veidi rohkem soola, kuna naatrium aitab vedelikku kehas hoida ja seeläbi vererõhku tõsta. Siiski tuleb ka siinkohal säilitada mõistlikkuse piir, sest liiga palju pole midagi hea.
• Toitumine ja kofeiin. Söö sagedamini ja väiksemaid portsjoneid, et vältida vererõhu langust pärast suurt söögikorda. Kindlasti ei tohiks vahele jätta hommikusööki. Kohv ja must tee võivad ajutiselt vererõhku tõsta tänu kofeiinile, ent sellega ei tohi liialdada, et mitte kurnata südant.
• Kustība. See on üks enim soovitatud tegevusi, mis tõstab vererõhku – füüsiline aktiivsus paneb vere liikuma. Päeva jooksul võib mitmeid kordi 10 kükki või kätega tuulikut teha. Kasu on ka ülaselja- ning kaelamassažist.

Ennetus on võti

Sinu vererõhu näit ei ole tühipaljas number, vaid aus tagasiside sinu elustiilile, stressitasemele ja pärilikkusele. Parim ravi on alati probleemide ennetamine, mitte tagajärgedega tegelemine. Seega, hoia oma südamel silm peal, kontrolli vererõhku regulaarselt ja kuula tähelepanelikult oma keha signaale. Normis vererõhk on tugev vundament, millele toetub pikk, terve ja täisväärtuslik elu.