Evolutsiooniteooria vs loomismüüdid – kuidas tekkis maailm?

Levinumad loomismüüdid 

Maailma alguse ja planeet Maa tekke teemal on läbi aegade olnud mitmesuguseid loomismüüte ja teooriaid, mis püüavad seletada universumi ja meie planeedi kujunemist. Seega Maa vanuse, universumi ja elu tekkega maal seotud seisukohad sõltuvad meie nii loogilistest järeldustest ja avastustest kui ka meie tõekspidamistest ja veendumustest. 

Evolutsioon

Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste pidev ja pöördumatu arenemine ja muutumine.

Evolutsiooniteooria järgi muutuvad organismid põlvkondade jooksul järk-järgult geneetiliste mutatsioonide ja loodusliku valiku kaudu, mis viib uute liikide tekkimiseni ja olemasolevate liikide muutumisele.

Evolutsiooniteooriale on iseloomulik:

• Geneetiline varieeruvus – organismide populatsioonides esineb geneetilist mitmekesisust, mis tähendab, et igal isendil on ainulaadne geenide kombinatsioon. See mitmekesisus tekib mutatsioonide, geenisiirde ja sugulise paljunemise tulemusel.
• Looduslik valik, mis tähendab, et teatud omadused suurendavad organismi võimalusi ellu jääda ja paljuneda keskkonnas, kus ta elab. Need omadused kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele, samas kui vähem soodsad omadused kaovad järk-järgult populatsioonist.
• Pärilikkus – edukaks osutunud omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda, pärandatakse edasi järglastele, mis viib nende omaduste levikuni populatsioonis.
• Aja jooksul toimuvad muutused – looduslik valik ja geneetiline varieeruvus põhjustavad aja jooksul järkjärgulisi muutusi liikides, mis võivad lõpuks viia uute liikide tekkeni.

Evolutsiooniteooria oli esmakordselt süstemaatiliselt välja pakutud Charles Darwini poolt tema 1859. aastal ilmunud raamatus “Liikide tekkimine” (On the Origin of Species). Evolutsiooniteooria kriitikud on toonud esile erinevaid aspekte, millele teadlased jätkuvalt vastuseid otsivad ja uurivad. 

Maailma loomine

Kristlik maailma loomine viitab Piibli loomislugudele 1. Moosese raamatus, mille järgi lõi Jumal maailma kuue päevaga. Piibli 1. Moosese raamatus on kirjeldatud ka Aadama ja Eeva loomise lugu.

1. päev: Jumal lõi valguse ja eraldas selle pimedusest, luues päeva ja öö.
2. päev: Jumal lõi taeva, eraldades vetes olevad veed ja maapealsed veed.
3. päev: Jumal kogus maapealsed veed kokku, et kuivad alad ilmuksid, luues maa ja mered. Seejärel lõi ta taimed ja puud.
4. päev: Jumal lõi taevakehad – päikese, kuu ja tähed –, et need valitseksid päeva ja öö üle.
5. päev: Jumal lõi mereloomad ja linnud.
6. päev: Jumal lõi maismaaloomad ja lõpuks inimese, mehe ja naise, oma näo järgi.
7. päev: Jumal puhkas ja pühitses selle päeva.

Kristliku õpetuse järgi on maailma loomine Jumala armastuse väljendus. Mõte, et Jumal lõi kõik kindlas järjekorras ja eesmärgipäraselt, moodustab loomisteooria aluse universumi ja elu alguse mõistmisel Maal. Kristlik maailma loomise lugu rõhutab, et kogu loodu on Jumala kätetöö ja looming, julgustades kristlasi nägema maailma kui püha ja väärtuslikku, ning suunates neid elama elu, mis austab ja peegeldab Jumala loovust ja armastust. 

Kristlik loomislugu on olnud sügavalt mõjukas kultuuris, kunstis, kirjanduses ja filosoofias. See lugu on inspireerinud lugematuid kunstiteoseid, kirjandust ja muusikat ning olnud lähtekohaks paljudele filosoofilistele aruteludele. Kristlik loomislugu pakub vastuseid küsimustele, mis puudutavad inimese eksistentsi päritolu ja eesmärki. See lugu vastab küsimustele, kust me tuleme, miks me siin oleme ja milline on meie suhe Jumalaga. Seega on kristlik maailma loomise lugu ainus terviklik ja tähenduslik selgitus maailma alguse, toimimise ja tuleviku kohta.

Maiade loomismüüt

Maiad on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerika põhjaosas. Maiade pühas tekst ”Popol Vuh” kirjeldab maailma loomist, jumalate ja inimeste sündi ning maiade kosmoloogia aluseid.

Maiade loomismüüdi järgi lõid jumalad maailma mitmes etapis. Alguses oli ainult taevas ja meri. Seejärel otsustasid jumalad luua maa, mäed, jõed ja taimestiku. Inimesed loodi pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid. Esimesed katsed luua inimesi savist ja puust ei õnnestunud, sest need olendid ei suutnud austada oma loojaid. Lõpuks lõid jumalad inimesed maisist, mis oli maiade toidukultuuri keskne osa. Maisist inimesed said täiuslikud, nad suutsid rääkida ja mõelda ning nad austasid oma loojaid.

Maiade loomismüüti peetakse kultuuriliseks ja sümboolseks tõlgenduseks, mis iseloomustab maiade maailmavaadet ja uskumusi.

Keldi loomismüüt

Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Keldi loomismüüt on seotud jumalike olendite ja looduse elementidega ning on tihedalt läbi põimunud iiri mütoloogia ja legendidega. 

Kuigi Keldi müütides on rohkem kirjeldatud jumalate tegusid ja nende suhteid looduse ja inimesega, viitavad mõned versioonid sellele, et maailm sündis alguses veest, kus Danu jõe vooludest tõusid esimesed maa-alad. Keldid uskusid, et jumalad ja loodus on tihedalt seotud. Looduslikud paigad, nagu jõed, puud ja künkad, olid pühad ja neid seostati erinevate jumalatega. Loodusmütoloogia oli keldiliste rituaalide ja uskumuste keskmes.

Keldi loomismüüdid ja uskumused näitavad, kuidas nad austasid loodust ja jumalikke jõude, mis valitsesid nende maailma. Keldi mütoloogia on täis rikkaid ja keerukaid lugusid, mis väljendavad nende sügavat sidet looduse ja jumalikkusega.

Keldi loomismüüdi lood kannavad endas kultuuri, väärtuste ja uskumuste kogumit, mis aitasid mõista ja seletada oma ümbritsevat maailma.

Teised tuntud maa tekkimise seletused

Paljud kultuurid on loonud müüte ja legende, mis selgitavad maailma ja Maa tekkimist. Näiteks Babüloonia loomismüüdi ”Enuma Elish” järgi tekkis maa pärast jumalatevahelist lahingut, kus peajumal Marduk alistas kaosejumalanna Tiamati. Tiamati keha jagati kaheks osaks, millest üks pool moodustas taeva ja teine maa.

Hiina loomismüütide seas on erinevaid selgitusi, kuidas on tekkinud universum, Maa ja elu. Traditsiooniliselt loodi maailm Hiina uusaastal ning loomad, inimesed ja paljud jumalused loodi sellele järgnenud 15 päeva jooksul. Üks levinumaid Hiina loomismüüte räägib hiiglasest Pangust, kes lõi maailma. Kui Pangu suri, muutusid tema kehaosad maa elementideks – tema liha maaks, tema hingeõhk tuuleks, tema veri jõgedeks ja tema luud mägedeks jne.

Iga müüt selgitab maailma ja inimeste tekkimist erinevalt, peegeldades vastava kultuuri uskumusi ja väärtusi.

Mis on evolutsiooniteooria?

Arvatakse, et planeet Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniteooria keskmes on elusorganismide arenemise ja muutumise protsessid aja jooksul. 

Evolutsiooniteooria kujunemine

Enne Charles Darwinit esitati esimesed ideed elusorganismide muutumisest, kuid need polnud teaduslikult põhjendatud ega laialdaselt aktsepteeritud. Esimesed ideed, et liigid on aja jooksul muutunud, on pärit Charles Darwini vanaisalt Erasmus Darwinilt. Jean-Baptiste Lamarck esitas 19. sajandi alguses esimese tervikliku evolutsiooniteooria, mille järgi organismid arenevad madalamatest kõrgemateks vormideks ning omandatud omadused päranduvad edasi. Kuigi tema teooria lükati hiljem ümber, andis Lamarck olulise panuse bioloogilise evolutsiooni järkjärgulisse omaksvõtmisesse ja ergutas lugematul hulgal edasisi uuringuid. 19. sajandil tõi Darwin koos teiste teadlastega evolutsiooniteooriale teadusliku aluse, näidates, kuidas looduslik valik juhib liikide kohanemist ja arengut.

Charles Darwini teooria ja looduslik valik

Charles Darwinit peetakse evolutsiooniteooria rajajaks. Tema teooria, mille ta esitas oma 1859. aastal avaldatud raamatus “Liikide tekkimine” (“On the Origin of Species”), keskendub looduslikule valikule kui peamisele mehhanismile, mis põhjustab liikide kohanemist ja muutumist. Looduslik valik tähendab, et need organismid, kellel on ellujäämiseks ja paljunemiseks paremini sobivad tunnused, pärandavad suurema tõenäosusega need tunnused edasi. Aja jooksul see protsess viib liikide kohanemise ja uute liikide tekkimiseni. Seega oli Charles Darwini evolutsiooniteoorial ehk darvinismil kolm põhikomponenti: 

1. liikide liikmete seas esines juhuslikku varieerumist; 
2. isendi omadusi võisid pärida tema järglased ja
3. ellujäämisvõitlus võimaldas ellu jääda ainult neil, kellel on soodsad omadused.

Evolutsiooniõpetus pärast Darwinit

20. sajandil on Charles Darwini teooria edasiarendused seotud palju geneetikaga, selgitades evolutsiooni ja pärilikkuse muutlikkust molekulaarsel tasandil. Tänapäeval hõlmab evolutsiooniõpetus laia valikut teadusvaldkondi, sealhulgas geneetika, ökoloogia, paleontoloogia ja arengubioloogia. See pidevalt arenev teadusharu selgitab eluvormide mitmekesisust ja arengut planeedil Maa.

Bioloogilise evolutsiooni tõendid

Bioloogilise evolutsiooni tõendid hõlmavad mitmesuguseid teaduslikke vaatlusi ja leiud, mis toetavad evolutsiooniteooriat. Neid tõendeid võib leida fossiilidest, mis näitavad elusorganismide järkjärgulist muutumist läbi aegade, geneetikast, mis näitab, kuidas DNA järjestused muutuvad ja päranduvad, ja ökoloogilistest vaatlustest, mis dokumenteerivad liikide kohanemist keskkonnatingimuste muutustega. Samuti on märkimisväärsed tõendid homoloogilised struktuurid, mis näitavad, kuidas erinevad liigid on pärit ühistest esivanematest.

Loomade ja inimese evolutsioon

Inimese ja loomade evolutsiooni uurimise abil püütakse mõista eluvormide päritolu ja arengut planeedil Maa.

Loomade evolutsiooni käigus loomaliigid aja jooksul muutunud ja arenenud, kohanedes oma keskkonnaga. Inimese evolutsiooni puhul kirjeldatakse, kuidas on tänapäeva inimene kujunenud. Arvatakse, et inimene arenes välja primaatide hulgast umbes 6-7 miljonit aastat tagasi ja Homo sapiens (tänapäeva inimene) tekkis umbes 200 000-300 000 aastat tagasi. Arvatakse, et esimesed inimlased on pärit Aafrikast. Tänapäeva inimesed eristuvad teistest eelkäijatest oma keerulise kultuuri, keele, kunsti ja tehnoloogiliste saavutuste poolest. Need omadused arenesid järk-järgult ja võimaldasid inimestel kohaneda väga erinevate keskkondadega.

Maa ja elu teke – evolutsiooniteooria vs maailma loomine

Evolutsiooniteooria ja religioon pakuvad erinevaid lähenemisviise elu ja universumi algusele. 

Evolutsiooniteooria vs loomine

Arutelu küsimuse teemal, kas evolutsioon on päris, jätkub, kusjuures erinevad inimesed lähtuvad oma seisukohtades erinevatest argumentidest. Ka kristlaste seas on mitmesuguseid vaateid loomise ja evolutsiooni kohta – mõned kristlased usuvad, et evolutsioon on kooskõlas usu ja Piibliga, teised kristlased ei usu evolutsiooni. Kindel on see, et neil on omajagu suur ühisosa ja mõlemal on oma teaduslik alus ja koolkonnad, kes valdkonda uurivad.

Evolutsioon	Loomine
Maailm tekkis mitte millestki juhuslikult	Maailm on intelligentne kloon
Kõik on kaoses ja juhuslik	Kõik toimib süsteemi ja korra järgi
Elu on teadmatu ja ajutine	Mu elul on põhjus ja eesmärk
Kõik on juhuslik	Minevik, olevik ja tulevik on terviklik süsteem
400 aastat ühe inimese ideest	Inimesed on terve maailma ajaloo kõrgemat loojat ja eesmärki uskunud

Kristlik lähenemine maailma ja elu tekke mõistmisele põhineb loogikal ja mitmel olulisel argumendil, mis toetavad seda lähenemist:

• Kristlik maailmavaade väidab, et elu ei ole juhuslik või mõttetu, vaid sellel on kindel eesmärk, mille Jumal on ette määranud. Iga inimese elu on osa suuremast jumalikust plaanist, mis annab elule tähenduse ja suunab moraalset käitumist.
• Kristluse järgi on inimteadvus ja võime mõelda, armastada ja luua Jumala poolt antud kingitus. Ainult jumalik teadvus võib seletada teatud elu aspekte, näiteks armastust, eneseohverdust ja moraalset tunnetust, mida on raske täielikult seletada ainult evolutsiooni või füüsiliste protsessidega. Teadvuse keerukust arvestades ei saanud me tekkida juhuslikult, see on võimalik suuremate teadmiste ja looja abil.
• Kristluse järgi on universum ja elu loodud korrastatult ja eesmärgipäraselt. See korra olemasolu viitab Loojale, kes on kõik paika pannud. Näiteks loodusseadused ja elu keerukus viitavad sellele, et maailm ei saanud tekkida lihtsalt juhuslike sündmuste tulemusena, vaid et seda juhib kõrgem jõud.
• Inimesed kipuvad pidevalt püüdlema millegi enama poole, tundes sageli rahulolematust olemasolevaga. See võib peegeldada meie sisemist tunnet, et maailmas on midagi enamat, mida me ei näe, kuid tajume ja otsime. Mõned leiavad rahu, kui nad mõistavad seda sisemist igatsust ja leiavad sellele tähenduse.
• Inimene tahab kedagi järgida ja tegutseda kellegi eeskujul. Inimese loomuses on pigem olla kaaslane, mitte ülemus – see on põhjusega, kuna meil on ühine autor.

Ka teadlaste hulgas on neid, kes kritiseerivad darvinistlikku evolutsiooni ja väidavad, et see ei suuda täielikult seletada elu keerukust. Kõrgema jõu ja targa plaani olemasolu tundub loogiline järeldus maailma toimimise põhjal. Evolutsiooniteooria aktsepteerimine seevastu nõuab veel suuremat usku kui kristlus ise. Need argumendid toetavad kristlikku veendumust, et elu ja universum on loodud kõrgema jõu poolt ning sellel on sügavam eesmärk ja tähendus.

Kokkuvõte

Evolutsiooniteooria ja loomismüüdid pakuvad erinevaid seletusi elu tekke kohta. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks peetakse Charles Darwinit, väidab, et elu on arenenud järkjärguliselt ja looduslike protsesside, nagu loodusliku valiku ja geneetiliste mutatsioonide, kaudu. Loomismüüdid tuginevad pühikirjadele, näiteks kristliku maailma loomise puhul Piiblile, pakkudes terviklikku ja tähendusrikast lähenemist ja aidates mõista sügavamaid eesmärke ja elu tähendust.