Aju tervis on tihedalt seotud üldise heaoluga, kuid sageli jääb see tähelepanuta. Samas pole see eraldiseisev nähtus – aju heaolu sõltub nii füüsilisest kui ka vaimsest tervisest. Õnneks toetavad paljud harjumused, mis hoiavad vormis keha ja meelt, ka aju tööd. Näiteks veresuhkru ja vererõhu tasakaalus hoidmine aitab ka aju tervena hoida.
Hea tervis tagab ka hästi toimiva närvisüsteemi. Tervislik toitumine, regulaarsed liikumisharjumused ja stressi juhtimine aitavad ühtmoodi nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
Neuroloogiaprofessor Jeffrey Rosenfeld selgitab, et aju tervisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, sest paljud usuvad ekslikult, et neil pole selle üle kontrolli.
„Aju vajab tasakaalu,“ ütleb Rosenfeld. „Kui hoolitsed oma füüsilise ja vaimse tervise eest, hoiad ka aju heas seisukorras. See vähendab riski dementsuse, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve tekkeks.“
Kuigi teadlased alles püüavad aju keerukusest aru saada, väärib aju tervis kohta teiste oluliste heaolueesmärkide hulgas.
Mis on aju tervis?
Aju tervis viitab selle üldisele toimimisele ja heaolule. See võimaldab mõelda, õppida, meelde jätta, reguleerida emotsioone ja koordineerida liigutusi.
Terve aju toetab kognitiivseid võimeid, meeleolu stabiilsust ja tajumisvõimet, parandades inimese elukvaliteeti. Siiski võib aju olla vastuvõtlik erinevatele haigustele, mis jagunevad peamiselt kaheks: kognitiivse languse haigused, nagu dementsus, ja neurodegeneratiivsed haigused, näiteks Parkinsoni tõbi, Huntingtoni tõbi, ALS ja Alzheimeri tõbi.
Kuigi meditsiin areneb pidevalt, ei ole alati selge, miks mõned inimesed teatud ajuhaigustesse haigestuvad. Tervislik eluviis ei pruugi neuroloogiliste haiguste eest täielikult kaitsta, kuid võib aju funktsiooni, vastupidavust ja elukvaliteeti märkimisväärselt parandada.
Kuidas aju tervist toetada?
Paljud usuvad ekslikult, et oma kognitiivset heaolu ei saa otseselt mõjutada. Tegelikult võivad tervislikud harjumused aju tervist oluliselt parandada. Rosenfeld toob esile järgmised olulised tegurid:
- Vaimne aktiivsus: aju arendamine toetab neuroplastilisust ehk aju võimet luua uusi ühendusi. Hobid, lugemine, reisimine, uue keele õppimine või isegi uue marsruudi proovimine aitavad aju aktiivsena hoida.
- Liikumine: regulaarne füüsiline aktiivsus parandab verevarustust, vähendab stressi ja ärevust ning toetab kognitiivset funktsiooni.
- Toitumine: tervislik toitumine varustab aju oluliste toitainetega, mis toetavad selle struktuuri ja funktsioone. Antioksüdantide, kasulike rasvade, vitamiinide ja mineraalidega rikkad toidud aitavad parandada mälu ning kaitsevad neurodegeneratiivsete haiguste eest.
- Uni: hea uni on aju tervise jaoks ülioluline. Une ajal konsolideerib aju mälestusi, tugevdab neuronite ühendusi ja töötleb päeva jooksul saadud infot. Kehv unekvaliteet võib aga põhjustada vaimset ebaselgust ning suurendada neuroloogiliste haiguste riski.
Kas kehvad harjumused kahjustavad aju?
Kuigi tervislikud eluviisid parandavad aju tööd, pole tõendeid selle kohta, et nende puudumine otseselt põhjustaks ajuhaigusi. „Teleka vaatamine ei tekita dementsust,“ ütleb Rosenfeld. „Aga vaimselt stimuleerivate ja tervislike tegevuste vältimine ei aita aju tervist säilitada.“
Tervislikud harjumused aitavad hoida aju kauem heas vormis. Liikumine, tasakaalustatud toitumine, kvaliteetne uni ja vaimne aktiivsus toetavad aju vastupidavust ning aitavad tagada parema ajufunktsiooni ka tulevikus.
https://adventistreview.org/news-releases/can-brain-health-be-improved/
Angelika Käsk
Angelika on terviseedendaja ja kogukonna aitaja, kelle suurimaks kireks on jagada praktilisi teadmisi terviklikust heaolust, mis aitavad leida tasakaalu keha, vaimu ja hinge vahel. Ta keskendub oma tegevuses teadlikele valikutele, looduse tervendavale mõjule ning kogukonna ja üksteise toetamise olulisusele.
