Ärevushäire sümptomid ja ravi

Ärevushäire sümptomid

Ärevushäire tunnused võivad avalduda erineval kujul. Ravijuhendi ja MTÜ Peaasjad põhjal saame kokkuvõtvalt esitada võimalikud ärevushäire psüühilised ja füüsilised sümptomid:

• Psüühilised sümptomid: tugev ja põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees, ärrituvus, unehäired, keskendumisraskused, raskused emotsioonide kontrollimisel, perfektsionism, soov kontrollida enda või teiste käitumist jne.
• Kehalised sümptomid: hingeldamine, südamepekslemine ja kiire pulss, kõrge vererõhk, värinad kehas või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood, kerge kõhulahtisus, isutus/õgimine, punetus, punastamine, peavalu, rinnavalu, värisemine, pehmed jalad jne.
• Surmahirm, hirm kaotada kontrolli või minna hulluks, reaalsustajuhäire või eemalolekutunne.

Sagedasemad ärevushäired

 Ärevushäireid on mitut liiki, näiteks: 

• Terviseärevus – liigne muretsemine oma tervise pärast.
• Sotsiaalfoobia – tugev hirm olukordade ees, kui tuleb esineda või olla teiste tähelepanu all. Vahel põhjustab see ka üldisemat hirmu suhtlemise ees.
• Üldistunud ärevushäire – sellele on iseloomulik pidev ärevus, muretsemine ja pingetunne kehas.
• Paanikahäire – seda iseloomustavad lisaks tavapärastele ärevushäire sümptomitele intensiivsete ärevushoogude esinemine, ebareaalsustunde esinemine, kartustunne läheneva surma ees või hirm kaotada kontroll.
• Agorafoobia – inimene kardab ja väldib olukordi, kust väljapääs võib olla raskendatud või pole võimalik abi saada.
• Post-traumaatiline stressihäire – traumeeriva sündmuse tagajärjel on muudele ärevuse sümptomitele lisaks ootamatult esinevad mälupildid ja õudusunenäod.
• Obsessiiv-kompulsiivne häire – liigse ärevusega kaasnevad näiteks korduvad mõtted või käitumismustrid.
• Lihtfoobia – inimene kardab mõnda kindlat olukorda või objekti, näiteks kõrgust, ämblikke, koeri jne

Kuidas ravida ärevushäiret?

Ärevushäire on vaimse tervise haigus ja vajab samasugust tähelepanu ja arstiga koostööd nagu füüsilise tervise haigused. Kui esineb mõni ärevushäire sümptom, mis mõjutab igapäevaelu toimetulekut, saab oma murega pöörduda erinevate spetsialistide poole: psühhiaater, perearst, vaimse tervise õde, pereõde, psühholoog või psühhoperapeut. Sõltuvalt olukorrast võivad aidata psühhoteraapia ja/või ravimid. Oluline on ka haigusteadlikkuse suurendamine, eneseabivõtete õppimine arsti või õe nõustamise abil või iseseisvalt. Omal käel töötades on abi eneseabiraamatutest, näiteks E. J. Bourne „Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat“ ja A. Ellis „Kuidas saada jagu oma ärevusest“.

Sageli on kõige tõhusam kombineerida psühhoteraapiat ravimitega, et saada ärevusest vabaks. Psühhoteraapia käigus kasutatakse psühholoogilisi ravivõtteid, mis aitavad tekitada mõtlemises, tunnetes ning käitumises vajalikke muutusi paranemiseks. Ärevushäirete ravis on kõige enamlevinud ja tõenduspõhisem meetod kognitiiv-käitumisteraapia.

Peale selle on oluline leida puhkuse ja töö tasakaal, tegeleda hobide ja muude meeldivate tegevustega ning pöörata piisavat tähelepanu täisväärtuslikule toitumisele ja unekvalideedile. Oleme varasemas blogipostituses käsitlenud une ja unepuuduse teemat.

Ravimid

Ärevushäire ravis kasutatakse enamasti antidepressante. Ravikuuri kestus on minimaalselt pool aastat. Teatud olukordades kasutatakse lühiajaliselt ka rahusteid (mitte üle 4-8 nädala) või uinuteid. Kui ravimitega kaasneb püsiv ja enesetunnet oluliselt häiriv kõrvalmõju, tasub konsulteerida oma arstiga, kes vajadusel ja võimalusel saab muuta raviskeemi.

Looduslik ravi

On inimesi, kes on arstiga koostöös otsustanud proovida looduslikku ravi ja saanud neist piisavalt tuge ärevushäire ja sageli sellega kaasneva unehäire ravis. Üks levinuim ärevushäire looduslik ravim on palderjan. Näiteks N. Shinjyo jt (2020) uuringus saadi kinnitust, et palderjan võib olla ohutu ja kasulik looduslik ravim uneprobleemide, ärevuse ja sellega seotud kaashaiguste raviks.

Kuidas elada ärevushäirega?

Elu ärevushäirega võib olla keeruline, kuid ärevushäire on osaliselt või täielikult ravitav ja leevendatav haigus. Samuti on meil teadlikult lähenedes võimalik oma enesetunnet oluliselt mõjutada ning sageli isegi ärevusest vabaks saada. 

Peaasi kodulehel (MTÜ Peaasjad) ja Ravijuhendi kodulehel on palju praktilisi soovitusi ja harjutusi, millest võib abi olla ärevushäire leevendamisel ja paanikahooga toimetulekul. 

 Ärevusega tegelemine lõdvestusharjutuste abil:

• Rahulik, aeglane ja sügav hingamine aitab kehal lõdvestuda ja on väga tõhus viis ärevuse leevendamiseks.
• Proovida võib kõhuhingamise kaudu hingamise juhtimist. Selleks tuleb hingata sügavalt ja suunata õhk kõhupiirkonda nii, et sissehingamisel kõht tõuseks ja väljahingamisel langeks.
• Abi võib olla meditatsiooni sisaldavast hingamisharjutusest. Sisse hingates öeldakse endale mõttes üks (ja nii kuni kümneni) ning välja hingates rahu vm rahustav sõna.
• Teadveloleku ehk mindfulness harjutused aitavad paremini oma keha tunnetada ja olla teadlikum käesoleva hetke tunnetest, keha aistingutest ja ümbritsevast keskkonnast.
• Samuti soovitatakse õppida oma lihaseid lõõgastama. Selleks võib korraks kogu keha pingutada ja siis kiirelt välja hingates lasta lihased vabaks. Sarnase harjutuse puhul tuleb keskenduda järgemööda igale kehaosale, seda pingestades ning jälle lõdvestades.
• Mõnel inimesel võib olla abi visualiseerimisest ehk rahulikkust ja lõõgastust tekitavatele olukordadele ja kohtadele mõtlemisest.

Ärevusega tegelemine mõtete suunamise abil:

• Äreva mõtte tekkimisel võib seda oma peas vaidlustama hakata ja ümber hinnata. Näiteks kinnitada endale: “See on ainult juhuslik ja kummaline mõte ja ma saan lasta sellel minna.” Seega on hea märgata oma mõtteid ja küsitleda ennast ärevust tekitava mõtte osas, näiteks “Millised tõendid kinnitavad mu mõtte tõepärasust?” Seejärel saab hinnata oma mõtted ümber, näiteks “Kui tõenäoline on kardetav stsenaarium?”
• Katsetada võib ka toimetulekukaarte. Kaasas võib kanda sedelikesi, millele on kirjutatud paanikahoo või ärevushoo ajal abistavad laused, nt “Ma saan hakkama”, “See ei kesta igavesti”.
•  Paanikahoo korral tuleks vajadusel esmalt tagada enda ja teiste turvalisus. Näiteks kui paanikahoog tekib autoga sõites, tuleks parkida auto ohutult. Paanikahoo ajal tasub meeles hoida, et hoog möödub ega ole kuidagi eluohtlik. Võib keskenduda ümbritsevatele esemetele ja vaidlustada oma hirmumõtteid.
• Kui sage muretsemine takistab igapäevaelu ja probleemide lahendamist, võib abi saada probleemilahenduse arendamisest ja “muretsemise aja” tehnika rakendamisest. See tähendab, et muretseda võib kindlal ajavahemikul päevast.   

Ärevusega tegelemine tähelepanu ümbersuunamise abil:

• Viie meele harjutus: loetlen 5 asja, mida näen/kuulen/puudutan/haistan/tunnen.
• Kui ärevus ei lähe niisama üle, siis võib proovida muuta oma tegevust ja asukohta.
• Abi võib olla ka päevikusse mõtete kirjutamisest või mõne usaldusväärse ja toetava inimesega oma enesetundest rääkimine. 

KKK

Millest saab alguse ärevushäire?

Ärevushäire tekke põhjuseks on tõenäoliselt geneetiliste tegurite, ajukeemia eripära ja keskkondliku mõju ja negatiivsete sündmuste kombinatsioon.

Kas ärevushäiret saab ravida?

Ärevushäiret peetakse ravitavaks ja pigem ravimeetoditele hästi alluvaks vaimse tervise haiguseks. Mida varem õnnestub pöörduda arsti poole, seda kiirem ja tulemuslikum on ravi.

Kuidas väljendub ärevushäire lapsel?

Lapse ärevust on vahel keeruline ära tunda ja mõista. Ärevuse ilmingud võivad palju varieeruda, näiteks võivad esineda une- ja söömisraskusi, pea- ja kõhuvalusid, nutusust, omaette hoidmist, ohutute olukordade ees ärevushoogude esinemist jne.

Kuidas on depressioon ja ärevus seotud?

Sageli esinevad depressioon ja ärevus koos, sest üks võib kergesti vallandada teise. Ärevuse korral kipub inimene mõtlema muredele ja probleemidele. See omakorda võib põhjustada halba enesetunnet ja läbikukkumise tunnet, mis võib soodustada depressiooni teket. Depressiooni korral tunnevad inimesed sageli ärevust või muret, mis võib soodustada ärevushäire teket.

Kui kaua kestab ärevus ja ärevushäire?

Ärevuse kestus on individuaalne ning sõltub erinevatest teguritest, näiteks ärevust tekitavast olukorrast ja ärevuse põhjusest. Mõnel juhul võib ärevus olla lühiajaline ning kesta vaid mõne minuti või tunni. See võib olla seotud konkreetsete sündmuste või olukordadega. Teistel juhtudel võib ärevus olla krooniline ning kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Sellisel juhul võib olla tegu ärevushäirega, millel võivad olla oluline mõju inimese igapäevaelule ja üldisele heaolule. 

Kokkuvõte

Ärevushäired on väga levinud ning erinevate uuringute järgi esineb u 10–28% inimestest. Ärevushäire avaldumise tunnused ja neid leevendavad ravivõtted võivad inimeseti palju erineda. Seetõttu on soovitatav kahtluse korral pöörduda spetsialisti poole. Ärevushäired on suures osas erinevate ravimeetoditega ravitavad ning seega on võimalik saada ärevusest vabaks või avastada viise, kuidas elu ärevushäirega oleks võimalikult täisväärtuslik.