Jäta vahele ja mine põhisisu juurde

Stressi võivad vallandada nii suured elumuutused kui ka igapäevased pisiasjad:

  • kaotus, kolimine, töövahetus,
  • liiklus, tähtajad, kodused kohustused,
  • täiuslikkuse surve ja enesekriitika,
  • suhted ja suhtlemine.

Oluline on mõista, et stressi tekitab sageli meie reaktsioon, mitte sündmus ise. Kuigi me ei saa kõike kontrollida, saame kontrollida oma suhtumist ja reaktsioone.

Loma Linda Ülikooli käitumusliku meditsiini keskuse teadusdirektor Brian Distelberg rõhutab, et stressil pole ühtset akadeemilist definitsiooni — see tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju.
Ta eristab kolme tasandit:

  • hetkeline stressireaktsioon (ehmatus, äkiline oht),
  • psühholoogiline stress (rahalised mured, suhted, töö),
  • pikaajaline stress – seisund, kus keha ja meel on pideva stressi all ning toimuvad biokeemilised muutused.

Just pikaajaline stress on see, mis kahjustab tervist kõige enam.

Kuidas stress meid mõjutab?

Stress avaldub nii füüsiliselt kui vaimselt. Levinumad märgid on:

  • peavalud, lihaspinged, väsimus,
  • iiveldus, seedimisprobleemid,
  • unehäired, isumuutused.

Arstid hoiatavad, et pikaajaline stress võib suurendada südameataki ja insuldi riski. Distelbergi sõnul võib krooniline stress:

  • tõsta südame löögisagedust,
  • kiirendada hingamist,
  • põhjustada pikaajalisi bioloogilisi muutusi.

Uuringud näitavad, et mitmed haigused on stressiga seotud, näiteks astma, diabeet ja teatud valusündroomid.

Kes on stressi mõjudele vastuvõtlikumad?

Toome välja kolm rühma, kellel võib stressi mõju olla tugevam:

  • sotsiaalmajanduslikult haavatavamad inimesed, kes kogevad rohkem keskkonnast tulenevat stressi;
  • noorukid, kelle kognitiivsed võimed võivad stressi tõttu langeda;
  • eakad, kellel kõrgem stressitase võib kiirendada dementsuse progresseerumist.

Telli tervisliku eluviisi nipid oma postkasti

Internet on täis infot toitumisest ja tervisliku eluviisi soovitustest. Kuid mitte kõik ei ole sulle kasulikud - toome sinuni ainult teaduslikult tõestatud soovitused ja nipid oma vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks. Uudiskirja ei saada me tihti, isegi mitte kord kuus. Uudiskirja tellides nõustud meie privaatsustingimustega.

    Kuidas stressi juhtida?

    Stressi vältida ei saa, kuid vastupanuvõimet saab tugevdada. Tõhusad strateegiad on:

    1. Rahunemine ja hingamisharjutused. Lühikesed pausid päeva jooksul aitavad rahustada närvisüsteemi. Sügav hingamine tasakaalustab keha ja meelt.
    2. Regulaarne liikumine. Isegi 10-minutiline jalutuskäik vähendab stressihormoone ja parandab tuju. Liikumine vabastab endorfiine — keha loomulikke heaoluhormoone.
    3. Kaastunne iseendale. Me kipume endale liiga palju survet avaldama. Õpi märkama negatiivseid mõtteid ja asenda need realistlike, toetavate sõnumitega.
    4. Sotsiaalne tugi. Rääkimine kellegagi, keda usaldad, võib pakkuda kohest kergendust. Teine inimene võib anda uue vaatenurga või lihtsalt kuulata.
    5. Leia oma stressileevendaja. Aiandus, muusika, kunst, lugemine, palve, looduses jalutamine — oluline on leida tegevus, mis sinu hinge toidab.

    Vaimne mõõde: puhkus, usk ja kogukond

    Stressiteadlikkuse kuu kutsub mõtlema ka vaimsele ja emotsionaalsele heaolule: usk kui rahu allikas.

    Usk pakub jõudu, perspektiivi ja sisemist rahu. Piiblis leidub palju julgustavaid salme, mis kutsuvad:

    • usaldama Jumalat,
    • otsima Tema rahu,
    • andma oma koormad Tema kätte.

    Puhkus hingamispäeval. Hingamispäev on kingitus, see on aeg, mis:

    • katkestab ületöötamise tsükli,
    • taastab suhteid,
    • annab kehale ja meelele puhkust,
    • tuletab meelde, et meie väärtus ei sõltu sooritusest.

    Kogukonna tugi. Kogukonnas saavad inimesed üksteist toetada, jagada koormaid ja luua turvalise ruumi puhkamiseks.

    Teadus ja praktika käsikäes

    Distelbergi juhitud MEND-programm aitab patsientidel ja nende peredel säilitada või taastada emotsionaalset tasakaalu tõsise haiguse või ravi ajal. Programmi osalejate arv on alates 2018. aastast kasvanud 300%, mis näitab, kui suur on vajadus stressi mõjude mõistmise ja toetuse järele.

    Tema sõnum on selge: stress on vältimatu, kuid selle mõju ei pea olema hävitav. Vastupanuvõimet saab kasvatada.

    Stress on elu loomulik osa, kuid see ei pea meie elu juhtima. Tasakaal, puhkus, teadlikud valikud, tugevad suhted ja vaimne tugi loovad tervema, rahulikuma ja rõõmsama elu.

    Kasutatud allikad:

    https://www.adventisthealthcare.com/living-well/stress-management/

    https://www.wau.edu/faith-wellness-and-the-call-to-rest-observing-stress-awareness-month/

    https://adventistreview.org/commentary/stress-physical-and-mental-health-the-unexpected-connection/

    UUS! Liitu meie Facebooki kogukonnaga

    Elu on täis valikuid ja mõnikord võib olla raske teha õigeid otsuseid. Meie tugigrupp pakub tuge, nõuandeid ja toetust, et aidata sul navigeerida läbi elu väljakutsete ja leida enda jaoks parimad lahendused. Siin saad küsida küsimusi, alustada teemasid ja olla osa toetavast kogukonnast. Oleme olemas, et aidata sul saavutada vaimne ja emotsionaalne tasakaal ning juhendada sind tervisliku ja õnneliku elu suunas.

    Angelika Käsk

    Sisulooja

    Angelika on terviseedendaja ja kogukonna aitaja, kelle suurimaks kireks on jagada praktilisi teadmisi terviklikust heaolust, mis aitavad leida tasakaalu keha, vaimu ja hinge vahel. Ta keskendub oma tegevuses teadlikele valikutele, looduse tervendavale mõjule ning kogukonna ja üksteise toetamise olulisusele.
    Tagasi üles