Kas suhe teeb sind depressiivseks?

Halb suhe võib olla depressiooni peamiseks põhjustajaks. Kuid kui sa oled mustas masenduses, võib olla raske eristada, kas selles on süüdi sinu suhe. Kui me alustame oma lähisuhet, võib meil olla igasuguseid unistusi ja ettekujutusi, kuidas see kõik olema hakkab ja kuidas me ennast selles tunneme.

Võime ette kujutada, kuidas see teeb meid õnnelikuks ja pakub turvatunnet. Võime ette kujutada, et sellest saab meie elu keskne koht kõige muu kõrval. Väga vähesed meist kujutavad ette, et algav suhe võib saada ühel päeval kurbuse või depressiooni allikaks. Selline tunne võib olla väga üksindust tekitav ja ärevaks tegev kogemus. Sel hetkel võib sulle tunduda, et see, mida suhe pakub, on pigem ootustele vastupidine: selle asemel et pakkuda tuge, on hoopis koormaks.

Mis on depressioon?

Lundbeck Eesti kirjutab oma veebilehel, et: “Depressioon on tõsine haigus, millega kaasnevad sellised sümptomid nagu kurvameelsus, võimetus tunda rõõmu ja naudingut, energia vähenemine, keskendumisraskused ja enesetapumõtted.”

Ehk siis depressioon ei ole ainult kurvameelsus. Depressioon mõjutab inimesi erineval viisil, kuid see on midagi enamat kui lihtsalt natuke aega kestev meeleolu langus.

Keemiliste muutuste tõttu ajus kogevad depressioonipatsiendid kauakestvat kurbust ja ärevust, neil esineb seletamatuid valusid ning nad kannatavad kehva unekvaliteedi ja/või huvi- ja energiapuuduse all. Depressiooni sümptomid võivad kesta nädalaid, kuid või aastaid.

Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon viia enesetapumõtete ja enesevigastamiseni. Rohkem infot depressiooni kohta leiad ka peaasi.ee lehelt.

Depressiooni esineb üle maailma kõikides vanuserühmades ja igasuguse sotsiaalse taustaga inimeste seas, nii meeste kui ka naiste hulgas. Harilikult tekib depressioon esimest korda 20–25-aastaselt. Hinnangud depressiooni levimuse kohta kõiguvad tublisti, kuid enamikus riikides kogeb oma elu jooksul depressiooni 8–12% inimestest.

Maailma Terviseorganisatsioon on liigitanud depressiooni maailma kõige invaliidistavamate haiguste hulka – sügav depressioon tekitab sama astme puude kui lõppstaadiumis vähk. Depressioon on keskmise ja kõrge sissetulekuga riikides suurima haiguskoormusega haigus.

Ühes uuringus leiti, et kuni 65% depressiooni all kannatavatest inimestest peab seda haigust tõsise töövõimetuse tekitajaks. Sellest hoolimata ei saa paljud depressiooni all kannatajad mingit ravi.

Isegi raske depressiooni sümptomid võivad kõrvalvaatajale jääda märkamatuks. “Naeratav depressioon” pole psühholoogide ametlik termin, kuid üha enam on hakatud sellist seisundit teadvustama. “Naeratavas depressioonis” inimene näib teistele elurõõmsana, kuigi ise sisimas kannatab depressiooni sümptomite all.

Miks depressioon tekkib?

Depressiooni tekkepõhjused võivad olla väga erinevad. Võimalikud depressiooni põhjused:

• psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma)
• minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald)
• muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest)
• isiklik kaotus (pikalt kestev lein)
• keskkond (talvemasendus, üksindus)
• haigus ja ravimid (kroonilised haigused)
• pärilikkus
• hormonaalsed muutused naistel (rasedus, sünnitus, menopaus), sellega võib kaasneda nii rasedusaegne kui ka sünnitusjärgne depressioon
• isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism)

Ka lähisuhe võib olla peamiseks depressiooni allikaks. Näiteks võib midagi teise inimese käitumises või sõnades elustada aastatetaguse psühhotrauma, mis pole üldse selle inimesega seotud. Lähisuhe võib põhjustada ka pikaajalist stressi, mis võib viia depressiooni väljakujunemiseni. Näiteks vajadus kedagi pidevalt hooldada, tülitsemine, lähisuhte vägivald jne. Kui võimalik depressiooni põhjus jääb tähelepanuta ja lahendamata, võivad depressiooni emotsionaalsed ja füüsilised tunnused ning sümptomid jääda püsima pikaajaliselt.

Kuidas aru saada, et sinu suhe teeb sind depressiivseks?

Mis on siis märgid lähisuhtes, mis viitavad tõenäosusele, et just suhe võib sinu depressiivsuses süüdi olla?

Depressioon on väga tõsine haigus ja depressiooni sümptomite korral tasub kindlasti professionaalset abi otsida. Ka Terve Elu Keskus pakub nii individuaalset kui ka paariteraapiat. Nii et kui tunned ennast suhtes õnnetult, tuleks psühholoogi poole pöörduda.

Psühholoogi vastuvõtt on tasuline ja järjekorrad võivad olla mitu kuud pikad. Mida siis ikkagi ise saab teha? Esimese asjana tuleks hinnata, kas on põhjust kahtlustada depressiooni. Selleks on mitmeid võimalusi. Üks võimalik enesehindamise küsimustik on peaasi.ee lehel.

Kui oled oma õnnelikkuse taset hinnanud ja leidnud piisavalt põhjust muretsemiseks, tasub üle vaadata ka oma lähisuhe.

1. Kas abikaasa kohtleb sind lahkelt ja lugupidavalt? Kui abikaasa kritiseerib või alavääristab sind tihti, võid kannatada alaväärsuse ja depressiooni all. Terves suhtes julgustavad ja respekteerivad mõlemad partnerid üksteist. Näiteks, kui su abikaasa heidab nalja sinu töö üle ja ei aruta sinuga teid mõlemat puudutavaid otsuseid, satud tõenäolisemalt oma suhtes depressiooni.
2. Mõtle, ka saad oma abikaasa kõrval jääda iseendaks. Küsi endalt, kas su kaasa armastab ja hindab sind sellisena nagu sa oled või pead tema läheduses teesklema kedagi teist? Suhe, mis röövib sult su identiteedi, võib olla depressiooni põhjuseks.
   Kui abikaasa eeldab, et vaatad samu saateid, kuulad sama muusikat ja jagad samu arvamusi nagu tema, on aeg hinnata, kas see suhe on sinu jaoks ikka hea.
3. Kui tihti sa koos abikaasaga midagi uut ette võtad? Kas käid koos abikaasaga uutes kohtades, proovite uusi asju ja kogete koos uusi elamusi regulaarselt? Stagneeruv suhe, kus puudub kasv, võib sind õnnetuks teha. Üks märk stagneeruvast suhtest on see, et teil pole enam millestki rääkida.
4. Vaata tulevikku. Võrdle oma eesmärke kaasa omadega ja vaata kas need on omavahel kooskõlas. Kui need ei ole kooskõlas või kui te ei suuda koos tulevikuplaane üldse arutada, on suur tõenäosus, et see suhe muudab sind õnnetumaks.
   Näiteks, kui sina tahad lapsi saada aga partner seda ei soovi või kui sina tahad abielluda aga partner seda ei soovi, siis on oht, et muutud depressiivseks.
5. Kontrolli oma seksihimu. Mõtle paari kuu peale tagasi ja hinda, kas sinu või su partneri huvi seksi järele on vähenenud. Vähenenud soov seksida on depressiooni sümptom ja mõjutab sinu suhet tugevalt. Ka mõned depressiooni ravimid võivad seksimise soovi vähendada.
6. Räägi abikaasaga oma kahtlustest ja kõhklustest. Kui oled mõne suhte aspekti pärast mures, siis võta see oma partneriga teemaks. Räägi oma tunnetest ja küsi, kas ta on valmis sind selle lahendamisel aitama. Aus vestlus võib sind rahustada või vastupidi, anda selgust, et on vaja professionaalset abi otsida.
   Väldi süüdistamist või muul moel kaasa kaitsesse panemist. Pea meeles, et ta ei pruugi probleemi näha nii nagu sina või teadvustada, et sa õnnetu oled.
   Ole konstruktiivne. Keskendu koos lahenduse leidmisele, selle asemel, et kõikvõimalikud suhteprobleemid kaasale näkku visata.
7. Pane tähele ebaterve suhte märke. Kui teie suhtes on märke kaassõltuvusest (codependency) ja/või väärkohtlemisest, võib see sind depressiivseks muuta, ilma et sa seda teadvustaksid. On oluline ära tunda kaassõltuvust ja väärkohtlemist suhtes.

• • Kaassõltuvus on põhimõtteliselt ühepoolne suhe, kus üks partneritest pidevalt annab ise-enda arvelt, et teist poolt rahuldada.
  • Väärkohtlemine suhtes ei pruugi avalduda ainult füüsilise rünnakuna. Emotsionaalne vägivald on sama moodi väärkohtlemine. Märgiks on, see, kui üks abikaasa pidevalt kritiseerib või alavääristab teist. Ei austa privaatsust, on armukade või nuhib pidevalt.
  • Kui märkad suhtes kaassõltuvuse või väärkohtlemise märke, pöördu kindlasti kohe psühholoogi poole.
  • Kui oled vägivaldses suhtes ja kardad oma turvalisuse pärast, otsi kohe abi. Rohkem infot leiad Ohvriabi lehelt palunabi.ee.

8. Pane aeg paariteraapiasse. Kui olete mõlemad abikaasaga valmis koos probleeme lahendama, osalege koos paariteraapias. Psühholoog aitab teil koos probleemid lahendada.
9. Tea, millal on aeg suhe lõpetada. Kui oled ebaterves suhtes ja pole mingeid märke paranemisest, siis võib olla aeg see suhe lõpetada.
   Suhte lõpetamine, kas püsivalt või ajutiselt, on väga äärmuslik lahendus. Kui tegemist pole just vägivaldse suhtega, siis ei peaks sellist otsust peale paari nõustamist veel tegema. Selleks, et suhte tuleviku osas otsus teha, võiks vähemalt 6-8 korda paariteraapias käia. Tavaliselt käiakse paariteraapias kord kuus ehk see tähendaks siis 6-8 kuulist pingutust probleemide lahendamiseks.

Kui leiad, et suhe ei ole depressiooni allikaks aga oled ikka kurb või ärev, tasub uurida teisi võimalikke depressiooni põhjuseid.

1. Räägi abikaasaga tema tujudest. Tujud on nakkavad ja kui temal on depressioon, mõjutab see ka sinu tundeid.
2. Otsi oma elus teisi stressi allikaid. Iga stressi allikas võib viia depressioonini. Selleks võib olla lähedase surm, suur muutus, nt kolimine, krooniline haigus, lapse sünd või muuhulgas ka isiksuse häire.
3. Mõtle oma perekonna ajaloo peale. Võib-olla on sinu depressiooni põhjuseks hoopis pärilikkus.
4. Kas sinu tujud järgivad mingit kindlat mustrit? Kui sinu tujud kõiguvad regulaarselt üles ja alla, võib sul olla hooajaline depressioon või bipolaarne häire.
5. Mine psühholoogi juurde. Psühholoog aitab sul aru saada, millest su depressioon tuleb.

Kokkuvõte

Lähisuhe võib olla mitmel moel depressiooni põhjustajaks. Esmalt hinda, kas sul on üldse depressiooni tunnuseid. Selleks on internetis enesehindamiseks mitmeid depressiooni teste. Eestis viivad depresiooni teste läbi perearstid, kes vajadusel määravad vajaliku ravi või suunavad edasi psühholoogile.

Kui sul esineb depressiooni sümptomeid ja kahtlustad, et põhjus võib olla lähisuhtes, siis küsi endalt, kuidas abikaasa sind kohtleb? Kas saad abikaasa kõrval jääda iseendaks? Kui tihti te koos midagi uut ette võtate? Kas saate koos tulevikust rääkida ja kas tulevikuplaanid on kooskõlas? Kuidas seksiga on? Kas esineb kaassõltuvuse või väärkohtlemise tunnuseid?

Vajadusel otsi abi pädeva psühholoogi juurest. Kui olete mõlemad valmis suhte nimel tööd tegema, siis oleks kõige parem hea paariterapeut leida.