100-aastaseks terve ja õnnelikuna – kas see on võimalik?

Pikaealisus on paelunud inimkonda juba aastasadu. Kõik me teame muinasjutte eluvee otsimisest. Kes ikka surma ootab? Me tahame elada, ja mitte lihtsalt elada, vaid hästi elada. Tahame tervena elada. Mõtle hetkeks oma praeguste harjumuste peale. Kas tänane elustiil aitab sul selle maise elu jooksul täieliku potentsiaalini jõuda?

Mis oleks, kui tunneksid end lihtsat programmi järgides noorema, kergema ja mentaalselt teravamana? Mis hoiaks sinu keha töös nii kaua kui võimalik — näiteks isegi kuni 90-ndate eluaastateni?

Statistikaamet annab oma värskes pressiteates (04.09.2019) teada, et “siiani oleme enamasti saanud rääkida, et Eesti elanike oodatav eluiga ja tervena elatud aastad on kasvutrendis. Värskelt avaldatud näitajate põhjal tuleb nentida, et elame küll kauem, aga haigemana.”

Samas on maailmas piirkondi, kus inimesed elavad keskmiselt oluliselt vanemaks kui meil tavaks ning seda ilma degeneratiivsete haigusteta.

Mida nad teisiti teevad?

See küsimus paelus Ameerika ajakirjanikku ja maadeuurijat Dan Buettnerit, kes hakkas seda teemat koostöös ajakirjaga National Geographic uurima.

Buettner kirjutab: „Et vastata sellele küsimusele, liitusime National Geographicuga, et leida üles maailma vanimad inimesed ja neid uurida. Me teadsime, et enamik vastuseid peitub nende elustiilis ja keskkonnas (varasemad uuringud on näidanud, et ainult 20% elueast sõltub geenidest). Seejärel töötasime koos demograafide meeskonnaga, et leida üle maailma kogukonnad, kus oodatav eluiga on kõige kõrgem või kus saja-aastaste osakaal on kõige suurem.“

Neid piirkondi kutsutakse Blue Zones, eesti keeli sinised tsoonid. Need on kohad, kus inimesed elavad kauem ja tervemalt kui ükskõik kus mujal maailmas. Selliseid piirkondi on mitu ja kõigis neis on 90- või isegi 100-aastased inimesed tavaline nähtus. Ja nad ei ela mitte lihtsalt kaua, need inimesed on ka tervemad, ja seda ilma ravimiteta.

Sinised tsoonid

Dan Buettner kirjutab: „Leidsime viis piirkonda, mis vastasid meie kriteeriumidele:

• Sardiinia saare Barbagia regioon Itaalias – Kesk-Sardiinia mägine ala, kus on maailma kõrgeim 100-aastaste ja vanemate meeste osakaal.
• Ikaria saar Kreekas – Egeuse saar, kus on üks madalamaim keskealiste suremusmäär ja madalaim dementsuse määr maailmas.
• Nicoya poolsaar Costa Ricas – maailma madalaim keskealiste suremus ja teisel kohal 100-aastaste meeste osakaalult.
• Seitsmenda päeva adventistid – suurim adventistide osakaal elanikkonnast on Loma Lindas Californias. Nad elavad keskmiselt kümme aastat kauem kui nende Põhja-Ameerika kaasmaalased.
• Okinawa troopilised saared Jaapanis – esimesel kohal maailmas üle 70-aastaste naiste eluea poolest.“

Milles peitub nende inimeste saladus?

Niisiis, mis on nende kogukondade hämmastava pikaealisuse ja tervise saladus? Kas neid aitab kaasaegne tehnoloogia, kas nad tarbivad ohtralt toidulisandeid, kas nad jooksevad jooksulindil või on neil erilised geenid? Nagu sa ilmselt juba arvad, vastus ei peitu üheski neist nimetatutest.

Saladus peitub nende elustiilis. Lihtsalt öeldes, nende inimeste elustiil sisaldab tervislikku toitu, igapäevast füüsilist aktiivsust ja madala stressiga eluviisi, mis hõlmab endas pere, eesmärgi, religiooni ja tähenduse.

Dan Buettner kirjutab: „Et elada 100-aastaseks, pead võitma geneetilise loterii. Kuid enamus meist on võimelised vabalt üheksakümneseks elama ja seda suuresti ilma krooniliste haigusteta. Nagu adventistid meile on näidanud, võib keskmise inimese oodatav eluiga tõusta 10–12 aastat, kui järgida sinise tsooni elustiili.“

Kusjuures Loma Linda on neist viiest piirkonnast ainuke linnaline piirkond. Mida inimesed selles linnas teisiti teevad, kui teised nende ümber, et nad elavad oma naabritest keskmiselt kümme aastat kauem ja sealjuures veel tervelt?

Elustiil, mis on adventistidele üle maailma tuntust toonud ja naabritest pikema ning tervema elu kinkinud, koosneb järgmistest põhimõtetest.

8 terve elustiili komponenti, mis tagavad pika ja terve elu

1. Igapäevased valikud. Nagu öeldakse, oleme oma harjumuste orjad. Seega on eluliselt oluline hoolitseda, et meil oleks rohkem häid harjumusi ja vähem halbu.
2. Regulaarne puhkus, mis taastab, tervendab ja uuendab. Regulaarne tähendab siinjuures kvaliteetset und öösel, ühte rahupäeva igal nädalal ning korralikku puhkust igal aastal.
3. Viibimist looduse rüpes, saades osa looduse tervendavast ja rahustavast väest. Päike, värske õhk, rohelised taimed ja sinine taevas. Kuid sama oluline kui regulaarne looduses liikumine, on ka looduse toomine siseruumidesse. Oma kodu ja töökoht tuleks kujundada viisil, mis on rahustav ja stressi maandav.
4. Aktiivsus, nii intellektuaalne kui ka füüsiline. Kui meie aju ja lihased ei saa piisavalt rakendust, algab hääbumine. Vähene aktiivsus ennustab enneaegset surma paremini kui suitsetamine, ülekaalulisus või kõrge vererõhk.
5. Väga oluliseks elustiiliosaks on usk Jumalasse. Uuringud näitavad, et parima tulemuse tervise seisukohast annab kombinatsioon vaimulikkusest ja religioossusest. See tähendab, et võetakse vähemalt kord nädalas osa religioossetest tegevustest (religioosne komponent) ja kogetakse ühendust Jumalaga (vaimulik komponent).
6. Sotsiaalne seotus ja tugevad kogukondlikud sidemed on nagu turvavõrk, mis aitab meid üle ka kõige raskematest aegadest. Mitmed uuringud on näidanud, et tugevam sotsiaalne seotus vähendab südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi riski.
7. Oluline on ka meie enda hoiak ümbritseva maailma ja sündmuste suhtes. Positiivne ja optimistlik ellusuhtumine on seotud pikema ja tervema eluga. Pessimistlik ellusuhtumine aga suurema depressiooniriski ning suurema enneaegse surma riskiga.
8. Viimane tervisliku elustiili osa on toitumine. Ega ilmaasjata öelda, et oled see, mida sa sööd. Toitained, mida me sööme, on ainus ehitusmaterjal, mida meie keha kasutada saab. Kui kasutame ebakvaliteetseid materjale, ei tasu oodata, et lõpptulemusena midagi väga püsivat sünnib.

Kokkuvõtteks

Vastates alguses püstitatud küsimusele, kas on võimalik terve ja õnnelikuna 100-aastaseks elada, võib-öelda, et on küll võimalik. Mitmel pool maailmas on inimesed selle elavaks tõestuseks. Elustiili muutmine võib tunduda hirmutav, kuid tegelikult on see üks odavamaid ja lihtsamaid viise oma elukvaliteedi parandamiseks.