ChatGPT ja AI kasutamine – tark abimees või robotite ülemvõim?

Võimalus suhelda arvutiprogrammiga kui inimesega tundus alles 5 aastat tagasi ulmekirjandusena. Tehisintellekt, ja eriti selle lipulaev ChatGPT, on viimase paari aastaga muutnud aga ulmekirjanduse igapäevaseks reaalsuseks. 66% inimesi kasutab praeguseks tehisintellekti regulaarselt – nii on AI kaaslaseks kahele kolmandikule planeedi elanikkonnast.

Ühelt poolt pakub see enneolematuid võimalusi loovuse vallandamiseks, tööprotsesside kiirendamiseks ja keeruliste protsesside lihtsustamiseks. Teisalt tekitab AI plahvatuslik areng hirmu töökohtade kadumise, väärinfo leviku ja isegi kontrolli kaotamise ees. Kus jookseb piir nutika assistendi ja potentsiaalse ohu vahel? Küsimus pole enam selles, kas AI-d kasutatakse, vaid millisel määral ja millise eesmärgiga. Just siin kerkibki üles põnev dilemma: kas tehisaru jääb inimese teenistusse või hakkab tasapisi dikteerima mängureegleid?

SISUKORD
Mis on tehisintellekt ja kuidas see loodi?
Tehisintellekt on tasuta – miks?
Tehisintellekti kasutamise ohud
AI ja ChatGPT eesti keeles
Korduma kippuvad küsimused
Tehisintellekt – abimees või oht?

Mis on tehisintellekt ja kuidas see loodi?

Tehisintellekti mõiste võttis kasutusele juba 1956. aastal Ameerika arvutiteadlane John McCarthy, kes defineeris selle teadusena intelligentsete masinate loomisest. Esimesed sammud olid lihtsad loogika- ja malemänguprogrammid. Suur arenguhüpe AI arengus on toimunud aga just viimasel kümnendil. Tohutud andmemahud ja seninägematult suur arvutusvõimsus on sillutanud tee tänapäevase generatiivse AI-ni.

Tänapäeval nimetatakse tehisintellektiks (AI) arvutisüsteeme, mis on võimelised sooritama ülesandeid, mida tavaliselt seostatakse inimintellektiga – näiteks õppimine, arutlemine, probleemide lahendamine, tajumine ja otsuste langetamine. Lisaks võimaldab AI analüüsida suuri andmehulkasid, tuvastada mustreid ning kohandada oma tegevust kogemuste põhjal.

Loetelu viimane punkt, AI kõige muljetavaldavam omadus – võime kogemustest õppida ja iseseisvalt kohaneda – on ühtlasi ka suurima hirmu allikas. Just see õppimisvõime on teinud tehisintellektist erakordselt võimsa tööriista, aga kui masin ei piirdu enam talle etteantud käskude täitmisega, vaid hakkab oma tegevust ise täiustama, kerkib paratamatult küsimus: kui kaugele see areng võib viia ja kas inimene suudab alati ohjad enda käes hoida?

Tehisintellekt on tasuta – miks?

Globaalse AI-tööriistade ja -teenuste tööstuse turuväärtus ulatub 2025.aastal üle 350 miljardi euro. Prognooside järgi võib see aastaks 2031 ulatuda ühe triljonini. Seega tehisintellekt ei ole ainult populaarne, vaid ka majanduslikult üha mõjukam sektor, mille rahaline tähtsus suureneb plahvatuslikult. Kust see raha tuleb ning miks on palju AI-tööriistad tavakasutajale tasuta?

Paljud vestlus‑ ja generatiivsed AI-tööriistad on tavakasutajale tasuta, sealhulgas ka tasuta AI eesti keeles. See tekitab mulje, et AI on kättesaadav kõigile piiramatu ligipääsuga, kuid tasuta tehisintellekti taga peitub läbimõeldud äristrateegia:

1. Tasuta kasutajad on kui tootearendajad. Iga küsimus ja kogu info, mida AI-le esitada, on arendajate jaoks andmed. Kõik tehisintellektini jõudnud andmed võetakse arvesse justkui toorainena programmide ja mudelite täiustamiseks.
2. Tasuta teenus on turundusrelv. Digitaalses maailmas on kasutajate arv võimu näitaja. Mida rohkem inimesi teenust kasutab ja sellest räägib, seda tuntumaks ja ihaldusväärsemaks see muutub. See on isetoimiv turundusmasin.
3. Tasuta AI versioon on müügilehter. Tasuta pakett toimib peibutisena, mis laseb kasutajal tööriistaga harjuda ja muuta selle osaks oma igapäevaelust. Kui aga vajadused kasvavad ja tasuta versiooni piirangud (aeglasem kiirus, väiksem maht) hakkavad segama, on lahendus käeulatuses – tasuline versioon, mis pakub professionaalseid võimalusi.

Nii ongi tööstuse üha kasvava väärtuse taga kasutajad, nii tavainimesed kui ka ettevõtted, kes maksavad juba tuttava programmi edasise või rohkema kasutuse eest. Tihti nõuavad tasulist versiooni ka lisafunktsioonid – kiiremat reageerimist, kõrgemat kvaliteeti, rohkem võimalusi, suuremat teksti mahtu, prioriteetset juurdepääsu või äriliseks kasutamiseks sobivaid tööriistu. Just need tasulised kasutajad katavad suure osa AI tööriistade arendamise, serverite, hoolduse ja arvutusvõimsuse kuludest, võimaldades tasuta teenuseid pakkuda ka tavakasutajale.

Tehisintellekti kasutamise ohud

Tehisintellekt pakub palju võimalusi, kuid koos nendega kerkivad esile ka tõsised riskid. AI ei too kaasa ainult mugavust – ta toob kaasa ka vastutuse. Tehisintellekti tööpõhimõtted jäävad tavakasutajale nö mustaks kastiks, puudulikkused võivad põhjustada eksitusi või ebaõiglusi ning nõrkused turvalisuses võivad avada ukse andmete kuritarvitamisele. Kuid AI programmide enda töömeetodid, puudulikkus ja turvalisus ei ole ainsad ohufaktorid.

Üks olulisemaid, ehkki tihti alahinnatud ohte, on inimene ise ning tema eesmärgid, kriitiline mõtlemine ja moraalsus, millega AI-d juhitakse. Just seetõttu ei piisa enam ainult tehnoloogilisest edusammust. Arendada tuleb ka tehisintellektuaalset kirjaoskust: oskust aru saada, millal ja kuidas AI-d usaldada, kuidas seda kriitiliselt hinnata ja kuidas vältida sellest tulenevaid riske.

Andmete turvalisus

AI-süsteemid vajavad toimimiseks tohutuid andmemahtusid. Need võivad sisaldada tundlikku infot, näiteks isikuandmeid, emotsionaalseid vestlusi või finantsandmeid. Kui andmete kaitse pole piisav, võib see viia lekete või väärkasutuseni. Halvimal juhul võivad häkkerid kasutada AI abil saadud infot identiteedivarguseks, väljapressimiseks või küberrünnakuteks.

See on tõstatanud üles põhimõttelise küsimuse: “Kes andmekaitse eest vastutab?” Kas AI, mis kogub või kasutab andmeid viisil, mida inimene ei mõista ega kontrolli, või inimene, kes programmi ehitab, haldab või hooletult kasutab? Seega on andmete turvalisus üks olulisemaid väljakutseid AI arendamisel ja kasutamisel.

Andmete puudulikkus

AI otsused põhinevad treeningandmetel. Tehisintellekt ei “mõtle” nagu inimene – see jäljendab mustreid andmetes, millele ta on treenitud. Kui need andmed on ebatäielikud, vananenud või kallutatud (näiteks kajastavad ainult teatud sotsiaalsete rühmade kogemusi), siis kandub see moonutus edasi ka otsustesse.

Näiteks kasutatakse üha enam tehisintellekti, CV-de hindamisel ja välja valimisel. Selle tegemisel võib AI anda ebaõiglase eelise ühele grupile, kuna varasemad andmed kajastavad teatud mustreid. Näiteks tehisintellekt võib CV-de valikul eelistada automaatselt mehi, kui varasemad edukad kandidaadid on enamasti olnud mehed. 

Sellised olukorrad ja info näitavad, et andmete puudulikkus ei ole pelgalt tehniline probleem, vaid mõjutab otseselt inimeste elu ja võimalusi. Kui tehisintellekti kasutatakse valdkondades, kus mängus on inimeste õigused ja heaolu – töö, haridus, õigussüsteem –, võivad kallutatud või ebatäielikud andmed süvendada ebavõrdsust ja viia valede otsusteni, mida on keeruline tagasi pöörata.

Usaldus tehisintellekti

Uuringus “Usaldus, suhtumine ja tehisintellekti kasutamine: ülemaailmne uuring 2025” küsitleti üle 48 000 inimese 47 riigis ajavahemikus november 2024 kuni jaanuar 2025. Uuringust ilmnes, et 83% tehisintellekti kasutajatest usub, et AI-l on suur kasu ja positiivne mõju nende elule. Kuid ainult 46% inimestest, kes kasutavad AI-d, on valmis täielikult tehisintellektuaalseid süsteeme usaldama. Siiski tugineb suur osa kasutajatest AI väljundile ilma selle täpsust kontrollimata (66%) ning teeb selle tõttu vigu oma töös (56%). 

Need tulemused toovad selgelt esile pingeid AI pakutavate eeliste ja sellega kaasnevate riskide vahel. Kuigi teadlikkus AI puudulikkusest on kasvanud, on kasutajate käitumises siiski märgata hoolimatust ning paljud ei kontrolli AI-lt saadud infot enne selle kasutamist. See paradoks – teadlikkus riskidest, kuid samal ajal kergekäeline tuginemine AI-le – kinnitab vajadust rõhutada vastutustundlikku ja kriitilist AI kasutamist nii igapäevaelus kui ka tööprotsessides.

AI ja ChatGPT eesti keeles

Kui esimesed tehisintellekti lahendused olid saadaval peamiselt inglise keeles, siis viimaste aastate jooksul on AI jõudnud sadadesse keeltesse üle maailma, sealhulgas paljud erinevad tehisintellektid eesti keeles. Keeletugi hakkas laienema umbes 2022. aastast, kui generatiivsed mudelid muutusid võimekamaks ning said hakkama ka väiksemate ja keerulisemate keeltega.

Kuigi mitmekeelne tehisintellekt (näiteks masintõlge Google Translate) on eksisteerinud juba märgatavalt varem, toimus just 2022. aasta paiku oluline kvalitatiivne hüpe. 2022. aasta lõpus avalikustatud ChatGPT mudel muutis generatiivse tehisintellekti laiale avalikkusele kättesaadavaks. Need mudelid ei teinud enam ainult tõlkeid või ei analüüsinud teksti, vaid suutsid ise luua sidusat ja kontekstitundlikku teksti paljudes keeltes. Tänaseks on ChatGPT-l vestlusvõimekus rohkem kui 50 keeles, sealhulgas ka eesti keeles. Kusjuures on ChatGPT eesti keeles tasuta versioonina saadaval.

See areng on teinud AI-st globaalse tööriista, mida saavad kasutada erinevate kultuuride ja keeleruumide inimesed – igaüks oma emakeeles. Siiski tuleb täheldada, et suurte keelte (nagu inglise, hispaania või hiina keele) AI väljund on märksa täpsem ja arenenum, sest mudelid on treenitud rohkemate andmete peal. Väiksemates keeltes võib tehisintellekt teha rohkem vigu või pakkuda kohati vähem ladusat teksti, sealhulgas AI chat eesti keeles. Kuid areng toimub kiiresti.

KKK

Kas ChatGPT-d on turvaline kasutada?

ChatGPT kasutamine on turvaline, kui seda teha teadlikult. Rakendus ei kogu kasutajaandmeid isiklikuks äriks ega jaga neid kolmandatele osapooltele. Samas tuleb meeles pidada, et kõik sisestatud tekst on osa mudeli arendamisest. Seetõttu ei tohi jagada konfidentsiaalset infot või tundlikke isikuandmeid, nagu paroole, isikukoodi või firma ärisaladusi, kuna neid andmeid võidakse kasutada mudeli treenimiseks. Samuti tuleb arvestada, et AI võib anda faktiliselt valet infot. Igapäevasteks küsimusteks ja loovtööks on see hea tööriist, kuid kriitilisi fakte tuleb alati usaldusväärsetest allikatest kontrollida.

Kas tõesti AI kasutamisel võib olla negatiivne mõju?

Jah. Kuigi AI pakub tohutuid võimalusi, kaasneb sellega ka riske: valeinfo levik, liigse usalduse tõttu tehtud vead, privaatsuse probleemid ja töökohtade kadumise oht. Samuti võib AI mõjutada inimeste oskuseid ja kriitilist mõtlemist, kui kõik ülesanded kiputakse tehnoloogiale üle andma.

Reaalseid juhtumeid, kus tehisintellekt on tekitanud kahju või eksinud, kogub ja avaldab AI juhtumite andmebaas (AI Incident Database). Sealt leiab konkreetseid juhtumeid, kus AI on toetanud või võimendanud kasutaja negatiivset käitumist, aidanud kaasa pettuste läbiviimisel või levitanud laialdaselt väärinfot.  See näitab, et riskid ei ole teoreetilised, vaid negatiivsed tagajärjed on juba käes.

Kas on näiteid, kus AI kasutamine on kuskil keelatud?

Jah. EL tehisintellekti seadusega on Euroopa Liidus organisatsioonidel ja ettevõtetel keelatud kasutada süsteeme, mis näiteks manipuleerivad inimeste otsuseid teadvustamata või kasutavad ära haavatavusi (ega sõltuvalt vanusest, puuetest jm sotsiaalsetest tingimustest). ELi tehisintellekti seadus on maailmas esimene laiaulatuslik õigusraamistik, mis reguleerib tehisintellekti riskipõhiselt, keelates ohtlikumad rakendused ja seades ranged nõuded kõrge riskiga süsteemidele.

Samuti on mitmetes USA ja muu maailma koolides ning ülikoolides täielikult keelatud või piiratud ChatGPT kasutamist, kartes plagiaate või teadmiste pealiskaudset omandamist. Need sammud näitavad, et kuigi AI on kasulik tööriist, vajab selle kasutamine selgeid reegleid ja vastutustundlikku lähenemist.

Kas AI võib asendada õpetajaid, tõlke või loovisikuid?

AI võib toetada neid valdkondi, pakkudes kiireid lahendusi või ideid, kuid täielikult inimest see ei asenda. Loovus, empaatia ja kontekstitunnetus jäävad endiselt inimese pärusmaaks. Pigem toimib AI tööriistana, mis aitab spetsialistidel oma tööd efektiivsemalt teha. Nii nagu raamatupidaja kasutab oma töös raamatupidamisprogramme, mis muudavad teatud tööosad kiiremini teostatavaks või automatiseerivad neid, nii saavad erinevate valdkondade inimesed AI tööriistu kasutada enda töö rutiinsete osade automatiseerimiseks, et keskenduda strateegilistele ja inimlikku kontakti nõudvatele ülesannetele. Tõeline väärtus sünnib just inimese ja tehisintellekti vastutustundlikkus koostöös, mitte ühe asendamisel teisega.

Tehisintellekt – abimees või oht?

Viimaste aastate plahvatuslik areng on toonud tehisintellekti sadadesse keeltesse, muutes selle kättesaadavaks üle maailma. See kiire areng sunnib meid aga hindama mitte ainult AI tohutuid võimalusi, vaid ka sellega kaasnevaid tõsiseid riske. Kuigi AI-tööriistad, nagu ChatGPT, on turvalised abilised igapäevatöös, eeldab nende kasutamine teadlikkust ohtudest, nagu valeinfo levik ja andmete privaatsus.

On aus märkida, et ka selle artikli koostamisel kasutasin autorina tehisintellekti abi, nagu ChatGPT, et koguda esmast informatsiooni, saada ideid ja sõnastada lauseid. Kogu sisend on aga minu poolt hoolikalt üle kontrollitud, faktiliselt parandatud ja lõplikult redigeeritud, et tagada sisu täpsus ja kvaliteet. See tööprotsess peegeldabki artikli põhisõnumit: tehisintellekti suurim väärtus peitub inimese ja tehnika koostöös, kus lõplik vastutus ja kriitiline otsus jäävad alati inimesele.