Toidutalumatused: laktoos, gluteen, fruktoos ja kaseiin

Mis on toidutalumatus ja kuidas see tekib?

Toidutalumatust on keeruline diagnoosida, sest sümptomid võivad suuresti erineda ning need ei pruugi avalduda kohe ja võivad ilmneda 48 tunni jooksul. Samas võib nende tuvastamine olla oluline, sest teadlikult toitudes on võimalik märgatavalt parandada oma enesetunnet ning vältida võimalikku negatiivset mõju organismile.

Tavalised toidutalumatuse sümptomid on näiteks:

• kõhulahtisus,
• kõhupuhitus,
• nahalööbed,
• peavalu,
• iiveldus,
• väsimus,
• kõhuvalu,
• nohu,
• refluks,
• naha punetus.

Toidutalumatuse tekkepõhjused võivad olla erinevad. 

Mõne toiduaine talumatuse/allergia põhjuseks võivad olla:

• Immuunvahendatud
  • toiduallergia 
  • tsöliaakia
• Mitte-immuunvahendatud
  • teatud toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine, nt laktoositalumatuse puhul laktaas või fruktoositalumatuse puhul ensüümi aldolaas B
  • muud keemilised ühendid, nt kofeiin, amiinid (eriti histamiin)
  • tekkemehhanism teadmata
    • toidus sisalduvad lisaained, nt teatud toiduvärvid, säilitusained, lõhna- ja maitseained, antioksüdandid
    • ärritatud soole sündroom
    • psühholoogilised tegurid
• Toksilised reaktsioonid

Vahel jäävad toidutalumatuse põhjused ebaselgeks. 

Toidutalumatus ja toiduallergia 

Toidutalumatus ja toiduallergia ei ole sama seisund, ehkki mõned sümptomid võivad olla sarnased. Allergia puhul on tegemist ülitundlikkusreaktsiooniga, mille tagajärjel tekib ebatavaline immuunvastus toidule. Sagedasemad allergeenid on muna, piim, pähklid, kala, koorikloomad, nisu, soja, seesam. Toiduallergia puhul võib isegi väike kogus allergeeni põhjustada mitmesuguseid raskeid või eluohtlikke sümptomeid. Näiteks anafülaktiline šokk võib lõppeda surmaga. Toiduallergia testimiseks tehakse veenivereproov ja allergia puhul võivad proovis leiduda IgE antikehad.

Seevastu toidutalumatus põhjustab sageli seedetrakti- ja hingamishäireid, nahakahjustusi ning on üldiselt vähemtõsised. Samuti on toidutalumatuse avaldumise raskus seotud söödud kogustega. See tähendab, et toidutalumatuse esinemisel ei pruugi olla alati vajalik täielikult välistada konkreetse toiduaine söömine, vaid eelkõige tasub jälgida isiklikku enesetunnet ja leida sobiv talutav kogus.

Siinses postituses käsitleme toiduallergia teemat põhjalikumalt ning lisainfot allergeenide kohta võib leida näiteks Tervise Arengu Instituudi toitumise veebilehelt.

Toidutalumatuse statistika

Toidutalumatust esineb sagedasti ning selle esinemissagedus paistab suurenevat. Täpseid andmeid on keeruline öelda, sest mõnikord esineb toidutalumatust, kuid vahest kahtlustab inimene ise endal seda, aga toidutalumatust pole tuvastatud. Siiski on sellel teemal viidud läbi uuringuid ning saame tuua välja mõned tähelepanekud:

• Arvatakse, et ligi 20% maailma elanikkonnast olla toidutalumatus. 
• Laktoositalumatust tuleb kõige vähem ette Põhja-Euroopas (10%) ning kõige rohkem lõunapoolsetest riikides (isegi kuni 90%). Eestis esineb laktoositalumatust umbes 23–32% täiskasvanutest. 
• Arvatakse, et fruktoositalumatuse all kannatab u 30% Lääne ja Aafrika ning u 10% Aasia elanikkonnast.
• On avastatud, et tsöliaakia levik on järjest suurenenud ning Eestis esineb seda ligi 3% elanikkonnast.

Levinud toidutalumatused ja nende sümptomid

Kirjeldame mõningaid kõige enam levinud toidutalumatusi ja nende sümptomeid. Tasub teada, et toidutalumatuste sümptomid ja nende raskusastmed võivad inimeseti varieeruda.

Laktoositalumatus

Laktoositalumatus ei ole piimatalumatus – laktoositalumatuse ehk piimasuhkru talumatuse põhjuseks on ensüümi laktaasi puudulikkus, mille tõttu on takistatud laktoosi lõhustamine. Selle tagajärjel põhjustab laktoosi sisaldavate toiduainete tarbimine vaevusi. Laktoositalumatuse tunnused võivad olla ebamugavustunne, kõhupuhitus, kõhulahtisus, kõhuvalu.

Laktoositalumatuse korral on vajalik ja võimalik siiski tarbida piimatooteid, et omandada piisavalt kaltsiumi. Paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisialdusega piimatooteid (nt keefir, jogurt, juust) või saab asendada need väljatöötatud laktoosivabade piimatoodetega. On oluline, et menüü oleks läbimõeldud ja koosneks toiduainetest, mida saab süüa ka laktoositalumatuse korral ja mille tulemusena on toit täisväärtuslik ning mitmekesine. Kaltsiumit saab ka näiteks pähklitest, seemnetest, maitsetaimedest, ubadest, tumerohelistest taimeosadest ja sojatoodetest. Kaltsiumi olulisusest ja biosaadavusest oleme kirjutanud põhjalikumalt ka oma blogis.

Põhjalikumalt võib lugeda laktoositalumatuse infolehelt.

Kaseiinitalumatus

Kaseiini- ehk piimavalgutalumatuse puhul on häiritud piimavalgu imendumine, mistõttu tuleb vältida kõiki toiduaineid, mis sisaldavad piimatooteid, k.a laktoosivabasid piimatooteid, hapendatud piimatooteid ning neid mitte-piimatooteid, mille valmistamisel on lisatud piimatooteid, nt kaseiin või kaseinaat, hüdrolüsaatorid (kaseiin, piimavalk, vadak), laktoalbumiin, laktoos või laktuloos, lõssipulber, piimapulber.

Kaseiinitalumatuse sümptomid võivad olla näiteks nahalööve, hingeldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukramp, nohu.

Tsöliaakia ja mitte-tsöliaakia gluteenitalumatus

Sageli kasutatakse läbisegi termineid tsöliaakia, gluteenitalumatus, teraviljatalumatus, gluteenitundlikkus, vahel ka nisutalumatus või nisuallergia, aga tegemist võib olla erinevate seisunditega. Gluteenist tingitud talumatust võib esineda nii autoimmuunhaiguse tsöliaakia kui ka mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse korral. 

Tsöliaakia korral kahjustab gluteen peensoole limaskesta ning selle tagajärjel häirub toitainete imendumine ja tekib toitainete vaegus organismis. Sellisel puhul võivad gluteenitalumatuse sümptomid olla näiteks väsimus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kaalulangus, rauavaegus, B12-vitamiini või foolhappe vaegus, nahalööve, liigesevaevused, hambaemaili probleemid (sinakus), neuroloogilised probleemid, depressioon. Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse korral võivad sümptomid sarnaneda tsöliaakiale, aga vereproovist ja peensoole uuringust ei ilmne tsöliaakiale viitavaid sümptomeid. Nisuallergia puhul tekivad sümptomid kohe või mõne tunni jooksul pärast nisu sisaldava toidu söömist.

Tsöliaakia diagnoosi saamisel on vajalik järgida eluaegset gluteenivaba toitumist ehk vältida nisu, rukki, odra (sageli ka kaera) ja nende teraviljade sisaldusega tooteid. Hoolikalt tuleks lugeda pakenditel olevaid koostisi, et vältida varjatud kujul gluteeni tarbimist. Gluteenitalumatuse korral on tähtis teada, mida tohib süüa ja mis toiduained ei sobi gluteenivaba toitumise korral. Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel on koondatud põhjalik nimekiri lubatud ja keelatud toiduainetest. Gluteenivaba toitumise tulemusena vaevused leevenduvad. Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse korral võib samuti saada abi gluteenivabast toitumist, aga selle seisundi osas on veel palju teadmatust ja ebaselgust. Praegu teatakse, et selline gluteenitundlikkus ei põhjusta soolekahjustusi ja pole nii tõsine seisund kui tsöliaakia.

Tsöliaakia kohta võib põhjalikumalt lugeda infolehelt.

Fruktoositalumatus

Puuviljasuhkru- ehk fruktoositalumatuse puhul põhjustab puuviljade, aga ka muude maiustuste ja mee söömine ebamugavustunnet seedimises. Fruktoositalumatuse sümptomid võivad on kõige sagedamini kõhuvalu, -puhitus, kõhukinnisus ja -lahtisus.

Fruktoositalumatus võib olla kaasasündinud ehk geneetiline või elu jooksul kujunenud ehk sekundaarne. Oluline on olla teadlik toiduainete fruktoosisisalduse osas. Tavaliselt on fruktoositalumatuse korral võimalik vähesel määral fruktoosi sisaldavaid toiduaineid tarbida ning katsetades on võimalik avastada oma isiklik fruktoosikoguse talumise piir, millega tasub arvestada.

Farmakoloogiline talumatus

Farmakoloogiline talumatus võib ilmneda farmakoloogiliste omaduste aineid sisaldavat toitu tarbides. Kõige sagedamini põhjustavad talumatust kofeiin (kohvis, tees, šokolaadis, kakaos) ja histamiin (töödeldud lihatoodetes, kalakonservides, juustus, tsitruselistes, banaanides, ananassides, maasikates, tomatites, pähklites, spinatis, kakaos jne).

Lisaainetest tingitud toidutalumatus

Lisaainetest tingitud toidutalumatuse tekkepõhjused on veel ebaselged, aga on teada, et lapsed ja astma-diagnoosiga inimesed on nende suhtes tundlikumad. Lisaainete hulgas on ka palju ohutuid aineid. Lisaainete kohta teabe leidmisel võib abiks olla e-ainete otsimootor. Lisaainete kahjulikkuse kohta võib lugeda toidulisaainete tabelist.

Toidutalumatuse testimise võimalused ja ravi

Kuna toidutalumatuse tekkemehhanismid on erinevad, siis ei ole olemas ühte universaalset toidutalumatuse testi, mis võimaldaks tuvastada kõikvõimalikud toidutalumatused. Toidutalumatuse testimiseks on erinevad meetodid. 

Laktoositalumatuse tuvastamiseks on võimalik teha laktoosi tolerantsustesti (LTT) või vesinikuhingamistesti. LTT uuring tehakse hommikul ilma eelnevalt söömata ja joomata. Patsiendile antakse juua vees lahustatud laktoosi ning jälgitakse tema vere suhkrusisalduse muutust. Vesinikhingamistesti puhul peab patsient ööpäeva paastuma ning järgmisel hommikul antakse talle laktoosilahust. Kui väljahingatavas õhus on vesiniku kontsentratsioon kõrge, siis tõenäoliselt esineb laktoositalumatus. Laktoosi- ja fruktoositalumatuse korral saab teha geenianalüüsi.

Tsöliaakiat tuvastatakse veretestide põhjal (eeldusel, et patsient on söönud gluteeni) ning positiivse veretestitulemusel tehakse peensoole uuring, et tuvastada soolekahjustus. Gluteenitundlikkuse puhul välistatakse sageli esmalt tsöliaakia ja kui seda ei esine, võib katsetada gluteenivaba toitumist ja hinnata selle mõju enesetundele.

Lisaainete ja farmakoloogilise talumatuse tuvastamiseks puudub diagnostika. Selle tuvastamise muudab keeruliseks ka asjaolu, et taluvuse piir on individuaalne.

Kõige sagedamini kasutatakse diagnoosimisel toidupäeviku pidamist, toidu mõju hindamist enesetundele ning kui tekib kahtlus toidutalumatuse osas, siis eemaldatakse toiduaine menüüst (sageli 2-4 nädalaks). Kui vaevused selle ajaga ei vähene, siis on kahtlustatav allergia või talumatus ebatõenäolised. 

Lisaks eelmainitud toidutalumatuse tuvastamise viisidele võib olla veel täiendavaid võimalusi, seega kui kahtlustate endal või oma lapsel toidutalumatust, tasub pidada nõu oma arsti või toitumisterapeudiga toidutalumatuse testimise ja ravivõimaluste osas. Selles valdkonnas viiakse pidevalt läbi uuringuid, et mõista paremini soovimatute toidust tekkivate reaktsioonide tekkemehhanisme, toidutalumatuse testide usaldusväärsust ja võimalikke ravimeetodeid. Praegu esineb veel ebaselgust ning kohati esineb isegi vastuolulisi seisukohti erinevate arstide ja toitumisterapeutide seas. 

Toidutalumatusest tingitud sümptomite leevendamiseks on sageli vaja vältida konkreetseid toiduaineid või koostisosi. Et vältida dieedist tingitud toitainepuudust ja tagada täisväärtuslik ja mitmekülgne toitumine, võib olla kasulik toitumisnõustaja või -terapeudiga konsultatsioon. Nõustamise käigus on võimalik täiendada teadmisi toitainetest ja saada nõuandeid, kuidas asendada toidutalumatust põhjustavaid toiduaineid, et ei tekiks toitainepuudust kehas.