Põhjalikult rahvameditsiinist – looduslikud ravimid läbi kultuuride

Kellele meist poleks vanaema pakkunud valutava kõhu leevenduseks kummeliteed või pannud kriimustuse peale teelehe? Need lihtsad ja põlvkondade jooksul edasi antud tarkused on killuke märksa suuremast ning sügavamast maailmast, mida tunneme rahvameditsiini nime all.

Rahvameditsiin (tuntud ka kui traditsiooniline meditsiin või põlisrahvaste meditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum. See on põlvest põlve edasi antud teadmiste, tavade ja oskuste süsteem, mis on sügavalt juurdunud erinevate kultuuride ja põlisrahvaste pärimusse ning mille eesmärk on tervise hoidmine ja haiguste ravimine.

Looduslikud ravimid ja rahvameditsiin on olnud inimkonna tervise tugisambad juba aastatuhandeid ning on säilitanud oma koha tänapäevalgi miljardite inimeste igapäevaelus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kasutab suur osa maailma elanikkonnast esmatasandi tervishoius endiselt traditsioonilisi ravimeetodeid.

Selles artiklis asume teekonnale, et avastada seda rikkalikku ja mitmekülgset maailma. Vaatame, kui laialdaselt kasutatakse rahvameditsiini tänapäeval; millised on iidsed traditsioonid Hiina meditsiinist ja India ajurveedast kuni meie oma esivanemate taimetarkusteni ning kuidas need teadmised saavad täiendada meie tänapäevast arusaama tervisest ja heaolust.

SISUKORD
Rahvameditsiini kasutus maailmas: globaalne ülevaade
Rahvameditsiin erinevates kultuurides
Eesti
Hiina
India
Peruu
Millal valida rahvameditsiin ja millal pöörduda arsti poole?
Looduslikud valikud meie igapäevaelus

Rahvameditsiini kasutus maailmas: globaalne ülevaade

Kuigi rahvameditsiinile viidates võib paljudele tekkida ettekujutus millestki kaugest ja vanamoodsast, on see tänapäeval miljardite inimeste jaoks elav ja asendamatu osa tervishoiust. Selle kasutuse ulatus on muljetavaldav. WHO 2019. aasta raportist saadud andmed näitavad, et rahvameditsiini kasutus ülemaailmselt jääb 24–71% vahele, sõltuvalt regioonist, uurimismeetodist ja definitsioonist.

Suurim erinevus tuleb sisse regiooniti ning riigispetsiifika näitab väga erinevaid pilte. Arengumaades on rahvameditsiin sageli esmane ja tihti kahjuks ainus kättesaadav abi, samas kui arenenud riikides on see pigem teadlik valik, mis täiendab konventsionaalset meditsiini.

• Aafrika riikides toetub WHO andmetel endiselt kuni 80% elanikkonnast oma esmatasandi tervishoius just traditsioonilistele ravitsejatele ja taimsetele ravimitele, mis on tavaliselt kättesaadavamad, taskukohasemad ja kultuuriliselt omaksvõetud.
• Aasias on pilt mitmekesine. Näiteks Indias on traditsioonilise meditsiini süsteem AYUSH (ayurveda, jooga, unani, siddha ja homöopaatia) tugevalt integreeritud tervishoidu ning riiklikud aruanded viitavad nende meetodite märkimisväärsele kasutusele. Hiinas aga kasutab suur osa elanikkonnast, eriti eakamad ja krooniliste haigustega patsiendid, regulaarselt traditsioonilise hiina meditsiini teenuseid koos lääne meditsiiniga.
• Lääneriikides on trend tõusuteel. Ameerika Ühendriikides näitavad riiklikud uuringud, et umbes kolmandik täiskasvanutest kasutab traditsioonilist meditsiini, peamiselt täiendava alternatiivina tavameditsiinile. Euroopa riikides varieerub rahvameditsiini kasutus ulatudes 11,6%-st Ungaris 43,9%-ni Leedus. Üha kasvava populaarsuse taga lääneriikides on laiem nihe terviklikuma heaolukäsitluse suunas. Inimesed otsivad viise, kuidas aktiivselt oma tervise eest hoolt kanda, leevendada moodsa elustiiliga kaasnevaid pingeid ning vähendada ravimite kõrvalmõjusid.

Tunnistades rahvameditsiini globaalset tähtsust, on ka Maailma Terviseorganisatsioon võtnud eesmärgiks selle integreerimise riiklikesse tervishoiusüsteemidesse. WHO uus strateegia aastateks 2025–2034 seab eesmärgiks parandada kõigi inimeste juurdepääsu traditsioonilisele, täiendavale ja integreeritud meditsiinile, tagades seejuures, et pakutavad lahendused on ohutud, tõenduspõhised ja inimesekesksed. Eesmärk ei ole vastandada traditsioonilist ja modernset meditsiini, vaid leida viise, kuidas need saaksid teineteist turvaliselt ja efektiivselt täiendada, pakkudes parimat võimalikku abi.

Rahvameditsiin erinevates kultuurides

Rahvameditsiini sügav mõte avaneb, kui uurime konkreetsete kultuuride pärandit, kus põlvkonniti on loodusega suheldud, otsides leevendust vaevustele ja tasakaalu elule. Iga rahva traditsioon peegeldab tema ajalugu, geograafiat, uskumusi ja maailmavaadet. Olgu see Eesti metsarahva taimetarkus, Hiina keerukas filosoofiline süsteem või Lõuna-Ameerika šamaanide vaimne pärand – kõikjal on eesmärk sama: hoida ja taastada tervist loodusega kooskõlas.

Eesti

Erinevalt suurtest filosoofilistest süsteemidest on Eesti rahvameditsiin eelkõige käegakatsutav ja praktiline, põlvkondade jooksul kogunenud ja suuliselt edasi antud elutarkus. Kuigi vaimsusel oli oma kindel roll – seda praktiseeriti nii hiites rituaale läbi viies kui ka külatarga või “nõia” poole pöördudes –, ei olnud see süsteemi alus. Aluseks olid hoopis rasked ja isoleeritud olud, mis sundisid esivanemaid toetuma sellele, mida pakkusid mets, soo ja niit. Peamine oli taimede tundmine ja saunaleili oskuslik kasutamine. Saun ise oli seejuures paik, kus raviti haigusi, pandi kuppe, lasti aadrit, seal töötasid soonetasujad ja saunas käidi sünnitamas.

Eesti vanarahva pärand elab jõuliselt edasi ka tänapäeval. Kohalikud ravimtaimed, nagu naistepuna, nõges, pärnaõied ja mustsõstar, on olnud kasutusel aastasadu ning nende populaarsus püsib. Seda kinnitavad ka muljetavaldavad numbrid: hulgimüügi andmete järgi ostavad eestlased apteekidest aastas keskeltläbi 650 000 pakki ehk 20 tonni taimseid preparaate. See tähendab, et keskmine Eesti elanik tarbib aastas umbes kümme grammi taimseid preparaate ja joob ligi 20 tassi taimeteed.

Heaks näiteks traditsiooni ja teaduse kohtumisest on naistepuna. Eestis on seda taime traditsiooniliselt kasutatud meeleoluhäirete ja närvipinge leevendamiseks. Tänapäeval on naistepuna laialdaselt uuritud ning selle preparaate kasutatakse tõenduspõhiselt ka kaasaegses meditsiinis.

Hiina

Traditsiooniline hiina meditsiin on üks maailma vanimaid ja komplekssemaid rahvameditsiini süsteeme, mille ajalugu ulatub üle 2000 aasta taha. See põhineb sügaval filosoofial, mille kohaselt on tervis kehas ringleva eluenergia (Qi) ning vastandlike jõudude (Yin ja Yang) tasakaalu tulemus. Haigus tekib siis, kui see tasakaal on häiritud. Hiina meditsiini eesmärk on taastada harmoonia, kasutades selleks akupunktuuri, taimravi, massaaži ja toitumisnõustamist.

Vanasti ja tänapäeval on traditsiooniline meditsiin olnud Hiinas kesksel kohal. Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus rahvameditsiin on surutud alternatiivi rolli, on see Hiinas integreeritud riiklikku tervishoidu. Haiglates töötavad kõrvuti nii lääne meditsiini arstid kui ka rahvameditsiini spetsialistid. Krooniliste haiguste, valusündroomide ja stressiga seotud vaevuste puhul eelistavad paljud hiinlased just traditsioonilisi meetodeid.

“Elu juureks” kutsutud ženšenn on Hiina meditsiini üks hinnatumaid taimi. Seda peetakse võimsaks adaptogeeniks – aineks, mis aitab kehal kohaneda stressiga, suurendab vastupidavust ja elujõudu. Ženšenni kasutatakse energia saamiseks, väsimuse peletamiseks ja üldise heaolu parandamiseks. See on suurepärane näide taimest, mida ei kasutata mitte konkreetse haiguse, vaid kogu organismi tasakaalustamiseks.

India

India on andnud maailmale ajurveeda ehk “elu teaduse” (ayur – elu, veda – teadus/teadmine). See on enam kui 5000 aastat vana holistiline süsteem, mis käsitleb inimest kui keha, vaimu ja hinge tervikut. See on sarnaselt Hiina meditsiinile kogemustel põhinev eluteadus, mis peab inimese tervise aluseks nii personaalset lähenemist kui ka holistilist maailmapilti. Ajurveeda aluspõhimõte on, et inimene saavutab füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise, elades harmoonias ja kooskõlas loodusega. Ravi hõlmab personaliseeritud dieeti, taimseid preparaate, meditatsiooni, joogat ja puhastusprotseduure.

Tänapäeval on ajurveeda ja muud traditsioonilise meditsiini tahud Indias ametlikult tunnustatud osad meditsiinisüsteemis. Selleks on loodud eraldi ministeerium (AYUSH), mis haldab ajurveeda, jooga, Unani, Siddha, Sowa Rigpa ja homöopaatia kõiki aspekte, alates haridusstandarditest ja teadustööst kuni haiglate ja kliinikute võrgustikuni. Samal ajal on jooga, meditatsioon ja ajurveeda põhimõtted levinud üle maailma kui populaarsed heaolupraktikad.

Kurkum – kuldkollane vürts – on India köögi ja meditsiini lahutamatu osa. Ajurveedas on kurkumit sajandeid kasutatud tema võimsate põletikuvastaste ja antioksüdantsete omaduste tõttu. Tänapäeval on “kuldkollane piim” (kurkumipiim) populaarne jook ka lääneriikides, demonstreerides iidse tarkuse jõudmist modernsesse heaolukultuuri.

Peruu

Peruu, mis hõlmab nii Amazonase vihmametsade lopsakust kui ka Andide mäestiku karme tippe, on koduks maailma ühele rikkalikumale taimestikule ja sügavamale pärimusmeditsiini traditsioonile.

Sealne rahvameditsiin tugineb uskumusele, et loodus on elus ja hingestatud. Ravitseja, keda kutsutakse curandero, on vahendajaks nähtava maailma ja selle vahel, mida nemad tajuvad vaimumaailmana. Haiguste põhjuseid nähakse sageli vaimses tasakaalutuses või negatiivsete jõudude mõjus. Tervenemine saavutatakse spetsiaalsete tseremooniate, laulude (icaros) ja sageli väga tugevatoimeliste taimede abil, mis aitavad nii keha puhastada kui ka inimese vaimset tasakaalu taastada. See lähenemine, kus taimede biokeemiline toime ja nendega seotud rituaalid on omavahel põimunud, erineb kardinaalselt lääne arusaamast.

Hea näide Peruu looduse annist, mis on leidnud tee üle maailma, on Andide kõrgmäestikus kasvav maca juur. Inkade-eelsest ajast alates on macat hinnatud tema võime tõttu anda energiat ja suurendada vastupidavust. Tänapäeval on maca pulber populaarne “supertoit” ja toidulisand kogu maailmas, mida kasutatakse hormonaalse tasakaalu toetamiseks, energia saamiseks ja üldise elujõu parandamiseks. See on suurepärane näide taimest, mille kasulikud omadused on leidnud laialdast tunnustust ka väljaspool selle algset kultuurilist ja vaimset konteksti.

Millal valida rahvameditsiin ja millal pöörduda arsti poole?

Vastus ei peitu vastandumises, vaid tarkuses mõista mõlema süsteemi tugevusi ja piire. Nii rahvameditsiinil kui ka kaasaegsel arstiteadusel on oma kindel koht ning oskus neid õigesti kasutada on tervikliku lähenemise võti. Koos need täiendavad teineteist – üks toetab keha loomulikke protsesse, teine pakub võimalust sekkuda, kui looduslikest vahenditest enam ei piisa.

Looduslikud ravimid, ravimtaimed ja traditsioonilised praktikad võiksid olla osa igapäevasest elustiilist üleüldise tervise toetamiseks ning sobivad hästi kergete vaevuste leevendamiseks – näiteks seedimise toetamiseks, stressi vähendamiseks või immuunsuse tugevdamiseks. Samal ajal on oluline väärtustada tänapäeva meditsiini võimalusi oma võimekusega sekkuda siis, kui loodusest enam ei piisa. Ägedate haiguste, tõsiste vigastuste või ebaselgete sümptomite korral võivad kaasaegne ravi ja õigeaegne diagnoos olla elupäästvad.

Looduslikud valikud meie igapäevaelus

Esivanemate tarkus ei ela ainult iidsetes raamatutes või kaugetes kultuurides. Rahvameditsiini põhiprintsiipe saab rakendada ka meie kiires ja modernses argipäevas. Terviklik heaolu ei alga keerulistest rituaalidest, vaid väikestest, teadlikest valikutest, mida teeme iga päev.

Toit kui esimene ravim. Ayurveda üks põhimõtteid ütleb, et “Sinu toit olgu sinu ravim ja sinu ravim olgu sinu toit.” Värviline ja mitmekesine toit on parim allikas, kust saada looduslikke vitamiine ja mineraale:

• • Peotäis musti sõstraid, astelpajumarju või paprikat on parim looduslik c-vitamiin immuunsüsteemi toetamiseks.
  • Päevalilleseemned, mandlid ja spinat on suurepärased loodusliku e-vitamiini allikad, mis kaitsevad meie rakke.
  • Tumedates lehtköögiviljades (nagu lehtkapsas), kõrvitsaseemnetes ja isegi kvaliteetses tumedas šokolaadis peituv looduslik magneesium aitab lõõgastuda ja leevendada lihaspingeid.

Liikumine. Meie keha on loodud liikuma, aga see ei tähenda tingimata rasket treeningut spordisaalis. Varahommikune jooksuring, jalutuskäik metsas või aiatöö on kõik suurepärased viisid keha ja vaimu turgutamiseks. Regulaarne liikumine, eriti värskes õhus, on üks parimaid viise, kuidas toetada keha loomulikku õnnehormoonide tootmist. See on justkui looduslik dopamiin, parandades tuju, motivatsiooni ja keskendumisvõimet.

Päikesevalgus. Peamine loodusliku D-vitamiini allikas on päike. See elutähtis vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks, mis tagab tugevad luud ja hambad, kuid mängib olulist rolli ka immuunsüsteemi töös ja meeleolu reguleerimisel. Kahjuks pole Eestis aastaringselt piisavalt päikesevalgust ning seetõttu on pimedal perioodil enamasti soovituslik ja vajalik võtta D-vitamiini lisandina, et vältida puudust ja hoida tervist.

Puhkus ja meelerahu. Lõputu tegutsemine ilma puhkuseta on kindel tee läbipõlemiseni. Igas päevas peaks leidma hetke, et lihtsalt olla. See võib olla tass rahustavat kummeliteed enne uinumist, viis minutit sügavat hingamist tööpäeva keskel või ekraanivaba tund õhtul. Lülitades end teadlikult välja välisest mürast, anname oma närvisüsteemile võimaluse taastuda ja leida taas sisemine tasakaal – praktika, mida on väärtustatud kõikides iidsetes tervisetraditsioonides.

Rahvameditsiin – iidne tarkus tänapäeva inimesele

Teekond rahvameditsiini maailma on viinud meid vanaema kummeliteest Hiina iidsete filosoofiate, India eluteaduse ja Peruu vihmametsade sügavusteni. Oleme näinud, et rahvameditsiin ei ole üksainus monoliitne süsteem, vaid rikkalik ja mitmekesine pärand, mis peegeldab iga kultuuri ainulaadset suhet looduse ja tervisega. Kõigi nende traditsioonide südames on sügav austus looduse vastu ja arusaam, et inimene on osa suuremast tervikust.