Interneti ja sotsiaalmeedia mõju: võimalused ja ohud

Interneti ja sotsiaalmeedia kasutus

Interneti, sotsiaalmeedia ja üldisemalt nutiseadmete ning tehnoloogia kasutamisel on teatud ohud ja võimalused. Need pakuvad võimalust eneseväljenduseks, suhtlemiseks, õppimiseks ning enda mõtete ja kogemuste jagamiseks. Kuid tuleb olla teadlik ka nende võimalike ohtudega. Pidev interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine võib mõjutada inimeste vaimset tervist. Lisaks võib pidev sotsiaalmeedia kasutus põhjustada ka enesehinnangu langust ja võrdlemist teistega.

Interneti ja sotsiaalmeedia kasutus täiskasvanutel

Uuringutulemused ilmestavad hästi, kui levinud on Eestis interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine. Aina enam mängib see iga inimese elus suuremat rolli. Kõige tihedamalt kasutavad internetti 16–24-aastased ning neist lausa 96% teeb seda mitu korda päevas. Mida vanem on internetikasutaja, seda harvemini ta internetti ka kasutab. 65–74-aastastest kasutab internetti mitu korda päevas 58% vastanutest. Samas on ka neid, kes kasutavad internetti igakuiselt, kuid mitte iganädalaselt. 

Statistikaameti andmetel on suurenenud internetiühendusega leibkondade arv ning internetiühendus on 93,2% Eesti kodudes. Samuti on suurenenud e-ostlejate arv.

2023. aastal viidi läbi uuring täiskasvanute seas ja tehti ülevaade eestimaalaste sotsiaalmeedia kasutusest.

• Facebook (99,4% vastajatest), Instagram (91,2% vastajatest) olid eestlaste seas kõige enam kasutatavad sotsiaalmeedia kanalid.
• 99,1% vastajatest kasutab sotsiaalmeediat igapäevaselt.

Interneti ja sotsiaalmeedia kasutus alaealistel

2022. aastal uuriti sotsiaalmeedia kasutust Eesti koolilaste seas. Uuringus kutsuti osalema kõiki koolilapsi alates 5ndast klassist. Selle tulemusena on näha, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on nende keskkondade kasutamine lubatud alates 13. eluaastast, ei peeta sellest kinni. Enamus alla 13-aastastest omavad vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis oma kontot. 

• Eesti koolilaste lemmikud sotsiaalmeedia kanalid on YouTube, Snapchat, TikTok, Facebook, Instagram.
• Väga paljudel lastel on kokkupuude küberkiusamisega. Suur hulk vastanutest (41,7%) vastas, et nende sõbral on olnud kokkupuude küberkiusamisega. 15,9% vastajatest tunnistas, et nende enda kontole on proovitud ligi pääseda või neilt mingeid andmeid kätte saada.

Küberkiusamine võib noortele olla äärmiselt kahjulik ja mõjutada nende emotsionaalset, sotsiaalset ning vaimset heaolu. Tegemist on probleemiga, mis ei tohiks jääda tähelepanuta. Kui noor on küberkiusamise ohver, on oluline pakkuda talle professionaalset abi ja nõustamist.

Populaarseimad veebilehed ja sotsiaalmeedia kanalid

Eesti inimarengu aruandes (2023) on sotsiaalmeediat defineeritud järgmiselt: sotsiaalmeedia on tehnoloogia, mis pakub selle kasutajatele mitmesuguseid funktsionaalseid võimalusi olla omavahel ühenduses, suhelda, luua, jagada ja tarbida (teiste loodud) tekstilist ja audiovisuaalset sisu.

Tuntuimad sotsiaalmeedia kanalid on:

1. Facebook – üks vanimaid ja laialdasemalt kasutatavaid sotsiaalmeedia platvorme, mis võimaldab kasutajatel jagada tekste, fotosid, videoid ja muud sisu.
2. Instagram – piltide ja lühivideote platvorm, kus kasutajad saavad jagada visuaalset sisu ning jälgida teiste kasutajate tegevust.
3. Twitter – lühisõnumite platvorm, kus postitused (tviidid) on piiratud 280 tähemärgiga. See on suurepärane platvorm kiirete uudiste ja arvamuste jagamiseks.
4. LinkedIn – ärialane sotsiaalmeedia platvorm, mis on suunatud professionaalsete võrgustike loomisele ja tööalasele suhtlusele.
5. Snapchat – sõnumite, fotode ja videote platvorm, kus postitused on ajutised ja kaovad mõne aja möödudes.
6. TikTok – lühivideote platvorm, kus kasutajad saavad luua ja jagada lõbusaid ja loovaid videoid.
7. Pinterest – visuaalne platvorm, kus kasutajad saavad luua ja jagada virtuaalseid tahvleid, kuhu kogutakse pilte ja ideid.
8. YouTube – videoplatform, kus kasutajad saavad üles laadida, vaadata ja jagada videoid erinevatel teemadel.

Lisaks mainitud sotsiaalmeedia platvormidele on populaarsemate veebilehtede hulgas ka Google’i otsing ja Wikipedia. Need on vaid mõned näited ja sotsiaalmeedia maailm laieneb pidevalt uute sotsiaalmeedia platvormide lisandumisega.

Milline on interneti ja sotsiaalmeedia positiivne mõju?

Sotsiaalmeedia tähtsus on mitmetahuline ja mõjutab erinevaid valdkondi ühiskonnas. Teadlik interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine pakub erinevaid võimalusi, näiteks:

• Parem juurdepääs teabele – inimesed saavad kiiresti ligi uudistele, hariduslikele materjalidele, teadustöödele ja muule infole. Muu hulgas on juurdepääs õppematerjalideni ja veebipõhiste õppimisvõimalusteni (sh kaugõpe ja isikliku arengu toetamise võimalused).
• Lihtsam suhelda sõprade, pere ja kolleegidega üle maailma. See soodustab ühendustunde loomist ja kultuuridevahelist suhtlemist.
• Eneseväljenduse viis – võimalik on jagada oma mõtteid, kogemusi, loomingut (nt muusikat Youtube’is, kirjutisi blogis). 
• Võimalus olla ühiskonnas kaasatud, avaldada oma seisukohti, osaleda aruteludes ja leida sarnaseid mõttekaaslasi.
• Tänu internetile on e-kaubandus kättesaadav paljudele inimestele ning inimesed saavad teha oste, tellida tooteid ja teenuseid, võrrelda hindu ning saada ligipääsu laiale valikule kaupadele ja teenustele ilma füüsiliselt kauplusesse minemata.
• Ettevõtted koostöös turundusagentuuride ja turundusspetsialistidega kasutavad sotsiaalmeedia platvorme turundusvahendina, et jõuda laiema sihtgrupini ja suurendada müüki. Sotsiaalmeedia kontode haldamine ja sinna sisu loomine, reklaam sotsiaalmeedias, influencer-turundus ja toodete tutvustamine on sageli oluline osa turundusplaanist ja -strateegiast.

Interneti ja ekraani vaatamise mõju füüsilisele tervisele

Interneti ja sotsiaalmeedia kasutusest tulenev mõju inimese füüsilisele tervisele on individuaalne, sõltuvalt kasutuse intensiivsusest ja teadlikkusest. Näiteks ekraani kasutamine enne magamaminekut võib mõjutada une kvaliteeti, kuna sinine valgus pärsib melatoniini tootmist, mis on seotud unega. Halb uni võib omakorda mõjutada üldist tervist ja heaolu.

Interneti mõjul füüsilise aktiivsuse vähenemine

Iga ekraaniaeg, sealhulgas aeg sotsiaalmeedias, soodustab istuvat eluviisi, mis avaldab negatiivset mõju vereringele, lihastoonusele, luude tervisele ja immuunsusele. Pikaajaline istumine arvuti taga võib viia halva kehahoiakuni, eriti kui tööasend pole õige. See võib omakorda põhjustada selja- ja kaelavalusid ning mõjutada lihasgruppe, nagu kaela-, õla- ja seljalihased. Pidev hiire ja klaviatuuri kasutamine võib kaasa tuua käte ja randmete probleeme, näiteks karpaalkanali sündroomi ja teisi liigeseprobleeme.

Füüsilisel aktiivsusel on oluline mõju nii meie füüsilisele kui vaimsele enesetundele. Liikumisharjumuste kujundamisel on oluline arvestada inimese kehaliste ja vaimsete võimetega ning ealiste iseärasustega. Tutvuda võib ka meie varasema blogipostitusega, kus oleme kirjutanud hommikuse treeningu kasulikkusest.

Sotsiaalmeedia ja uneprobleemide vaheline seos

Sotsiaalmeedia võib mõjutada meie und ja unekvaliteeti. Mobiiltelefoni valgus, eriti enne magamaminekut, võib segada teie ööpäevarütmi, mis omakorda võib raskendada öisel ajal uinumist.  Sotsiaalmeedia rakenduste teavitused võivad mõjutada unekvaliteeti. 

Näiteks uuringus “The Association between Social Media Use and Sleep Disturbance among Young Adults” märgati tugevat seost sotsiaalmeedia kasutuse ja unehäirete vahel. 

Interneti ja sotsiaalmeedia mõju vaimsele tervisele

Sotsiaalmeedia kasutamisel võib olla negatiivne mõju vaimsele tervisele ning see võib soodustada ärevust ja depressiooni, eluga rahulolematust ja enesehinnangu langust ning kiusamist. Eesti inimarengu uuringu (2023) hinnangul seostub sotsiaalmeedia liigne kasutamine küll mitmete igapäevaelu raskustega ning sotsiaalmeedial võib olla negatiivne mõju meie vaimsele tervisele, ent sellegipoolest pole mõistlik seda pidada vaimse tervise probleemide algallikaks. Küll aga tasub olla teadlik sotsiaalmeedia ja interneti liigkasutamisega kaasnevatest ohtudest ning vajadusel piirata nutiseadme kasutust.

Küberkiusamine sotsiaalmeedias 

Üheks oluliseks interneti ohuks on küberkiusamine. See on sõnaline või sotsiaalne kiusamine elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu, nt kiirsõnumite, e-posti, sotsiaalmeedia või muu rakenduse kasutamisel. Kiusaja võib levitada kuulujutte, häbistada teist inimest või proovida kahjustada kellegi sõprussuhteid. Küberkiusamine võib põhjustada stressi, ärevust, depressiooni ja madalamat enesehinnangut ning kõige vastuvõtlikumad on nendele mõjudele just noored.

On oluline harida noori küberkiusamise ohtudest ja tagajärgedest ning julgustada neid jagama kogemusi täiskasvanutega. Et paremini küberkiusamist märgata, ennetada ning osata sellega toime tulla, võib saada teavet ja soovitusi Lastekaitse Liidu hallatavalt veebilehelt ja “Kaitse end ja aita teisi” veebiõpikust. 

Valeinfo levik Internetis

Sotsiaalmeedias ja internetis võib levida valeinfot, kuna kasutajad jagavad kiiresti linke ja postitusi. Valed uudised, moonutatud faktid ja väljamõeldised võivad levida laialdaselt, mõjutades avalikku arvamust. 

Valeinfo võib levida kõigis vormides: teksti-, video-, heli- ja pildivormis. Paraku on internetis mitmeid võimalusi, kus saab pea igaüks erinevaid allikatest infot kokku monteerida ning esitada seda kui tõena. Valeinfol on suur mõju, sest kui kahjustav info kõlab väga mõjukate inimeste suust, võib see panna inimesi käituma endale või teistele ohtlikult. Süvavõltsingu valeinfo võib isegi soodustada börside langust ja seeläbi mõjutada majandust. Valeinfo erinevate vormide ja leviku kohta on toodud näiteid selleteemalises artiklis.

Valeinfo tuvastamiseks on hulk soovitusi, nt hinda allikat, kontrolli autorit ja kuupäeva, analüüsi sisu ja allikaid ning vajadusel küsi nõu ekspertidelt. Selleks, et takistada valeinfo levikut, tasub enne info jagamist olla kindel selle allikas ning tõesuses. 

Petuskeemid Internetis

Interneti ja sotsiaalmeedia kasutamisel võib langeda petuskeemide ohvriks.

Kelmuse tüübid on erinevad ning on hea olla võimalikest petuskeemidest teadlik, et need ära tunda. Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on leitav ka ülevaatlik juhend, kuidas ennast kaitsta kelmide eest. Näiteks Facebook Marketplace’is on levinud kasutajad, kes küsivad ostutehingu puhul läbi kullerteenuse lingi sinult andmeid, kus sisselogimisega võid kaotada tuhandeid eurosid. Ehk pea meeles:

• Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode. 
• Kui saad SMS-i või kirja, milles on internetilink, siis ära kohe vajuta sellele. 
• Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega. 
• Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka. 
• Piira sotsiaalmeedias oma profiili nähtavust võõrastele.

Sotsiaalmeedia mõjul teistega võrdlemine

Inimesed võrdlevad ennast teiste sotsiaalmeedia kasutajatega, nende elustiili, saavutuste, välimuse või muude tegurite alusel. See võrdlus võib mõjutada inimeste enesehinnangut ja heaolutunnet. Sotsiaalmeedias esitletud kuvand võib olla moonutatud, kuna inimesed kalduvad jagama vaid positiivseid hetki ja saavutusi, jättes sageli varju väljakutsed või raskused. Selle tagajärjena võivad tekkida negatiivsed emotsioonid, nagu kadedus, madal enesehinnang või pettumus. 

Uuringus “The Relations Among Social Media Addiction, Self-Esteem, and Life Satisfaction in University Students” toodi välja, et on olemas negatiivne seos sotsiaalmeedia liigkasutamise ning enesehinnangu vahel ning negatiivne seos sotsiaalmeedia liigkasutamise ja eluga rahulolu vahel.

Virtuaalsuse eelistamine vahetule suhtlusele ja muudele tegevustele

Sotsiaalmeedia ja interneti liigkasutamise tagajärjel võib inimene veeta vähem väärtuslikku aega lähedastega ja hobidega tegelemisega. 

Sotsiaalmeedia ja interneti kasutamine üldiselt võib olla kahjulik, kui see asendab aega pere ja sõpradega. Soovituslik on leida tasakaal vahetu suhtluse ja nutiseadmega suhtluse vahel, et säilitada tervislikud suhted. Sotsiaalmeedia kasutamise tõttu võib inimene veeta vähem aega tähendusrikaste tegevuste ja hobidega. See võib samuti segada vastutuste täitmisel, näiteks töötegemisel, majapidamistöödes või enda eest hoolitsemises.

Kuigi sageli räägitakse sotsiaalmeedia sõltuvusest, siis teadlastel on siinkohal eriarvamusi, kuna puuduvad head meetodid, kuidas usaldusväärselt ja asjakohaselt sotsiaalmeedia sõltuvust mõõta.

Kuidas kaitsta ennast ja teisi Interneti mõjude eest?

Peaasi veebilehel on kokkuvõtlikult toodud palju häid soovitusi, et vältida sotsiaalmeedia ja interneti kahjulikku mõju. Mõned olulised mõtted:

• Teadvusta, et kōigil on suuremaid ja väiksemaid probleeme, isegi kui neid ei jagata sotsiaalmeedias.
• Jälgi sotsiaalmeedias ainult neid inimesi, kes tekitavad positiivseid tundeid.
• Mõtle hoolikalt enne kommentaari või kirja kirjutamist, kas tunneksid ennast hästi, kui keegi oleks sulle midagi sellist öelnud.
• Kiusamist märgates enda või teiste suhtes palu see kohe lõpetada. Kiusamise lahendamise olulisim samm on mitte jääda oma murega üksi.
• Kui tutvud internetis uue inimesega, kontrolli, kas leiad teda ka teistest sotsiaalmeedia platvormidelt ning kas tema nime googeldades leiad infot tema kohta? Kui on soov kohtuda, siis esmalt võiks teha videokõne ning kui inimene tundub usaldusväärne, siis sobib esimeseks kohtumiseks avalik koht.
• Selleks et sotsiaalmeedia ja interneti liigkasutamist vältida, sea endale kindlad reeglid. Näiteks tee sotsiaalmeediavabu päevi, piira sotsiaalmeedia kasutuse aega, lülita teavitused välja ja väldi interneti pidevat ühenduses hoidmist. 
• On oluline olla teadlik oma sotsiaalmeedia kasutamisest. Selleks jälgige oma igapäevast aega sotsiaalmeedias (võib kasutada selleks nutitelefoni rakendust) ning hinnake sotsiaalmeedias veedetud ajakulu. Mõelge alternatiivsetele tegevustele (nt huvidele) ja otsustage, kas on vaja piirata sotsiaalmeedia kasutust.
• Kui vahetu suhtlus lähedastega väheneb, sea sõprade ja perega aja veetmine prioriteediks. Kui oled teiste inimestega koos, tee paus telefoni kasutamisele.
• Tervisliku unehügieeni saavutamiseks pange ööseks telefon teise tuppa või voodist eemale ning vaigistage telefon. 
• Füüsilise tervise toetamiseks püüdke iga päev olla aktiivne: jagage pikki ekraaniaegasid venituste, jalutuskäigu või muu liikumisega.
• Pööra tähelepanu oma füüsilisele ja vaimsele tervisele ning vajadusel leia võimalusi nende toetamiseks. Abi võib saada ka nõustamisteenustest.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui me kehtestame sotsiaalmeedia ja interneti kasutamise osas piirangud, jälgime toetavat sisu, pöörame piisavalt tähelepanu füüsilisele tervisele, saame vähendada interneti ja sotsiaalmeedia võimalike ohtude riske.