fbpx
skip to Main Content

Mis on kehamassiindeks ehk KMI?

Kehamassiindeks ehk KMI (ingl body mass index ehk BMI) on inimese kaalu ja pikkuse suhet väljendav näitaja, mida kasutatakse alakaalu, normaalkaalu ja ülekaalu määramiseks. Selle töötas välja Adolphe Quetelet 19. sajandil. Quetelet soovis leida universaalset meetodit, mis võimaldaks inimeste kehakaalu jaotust kvantifitseerida ning võrrelda. Tema töö tulemusena loodi Quetelet’i indeks, mida tänapäeval tuntakse kehamassiindeksina. Esialgu ei olnud see mõeldud inimese ülekaalulisuse hindamiseks, vaid pigem keskmise inimese kehaehituse kirjeldamiseks.1970. aastatel märkasid teadlased KMI ning rasvumise ja ülekaaluga seotud probleemide vahelist seost ning tänapäeval on KMI üheks levinumaks meetodiks keha koostise ja tervise hindamisel.

Kehamassiindeksi arvutamineKuigi kehamassiindeksi ja kehamassi rasvasisalduse seos on üsna suur, siis leidub teatud erisusi. Kehamassiindeks ei arvesta:

  • täpsemat kehakoostist ehk rasva- ja lihasmassi hulka ega rasvade jaotumist kehas;
  • individuaalseid erinevusi, nagu luustik, lihasmass või keha kuju;
  • vanuse ja soo erinevusi, näiteks võib vanusega kaasneda loomulik lihasmassi vähenemine ja rasva kogunemine.

Sama kehamassiindeksi juures on näiteks

  • naistel tavaliselt rohkem keharasva kui meestel;
  • vanemas eas tavaliselt suurem keharasva osakaal kui noortel täiskasvanutel;
  • kehamassi rasvasisalduse erisusi erinevates etnilistes gruppides;
  • rasedatel füsioloogilisi muutusi ning kehamassi koostis on tavapärasest erinev;
  • sportlastel sageli vähem keharasva kui mittesportlastel.

Lisaks ei sobi kehamassiindeksi ehk KMI (BMI) arvutamise meetod teatud haigusseisundite korral. 

Seetõttu on soovituslik kasutada kehamassiindeksi valemi alusel hindamist individuaalselt. Üks võimalus selleks on lisaks kehamassiindeksi hindamisele arvestada ka vöö- ja puusaümbermõõduga.

Kehamassiindeksi ehk KMI arvutamine

Internetist on leitavad ka kehamassiindeksi kalkulaatoreid, kuhu saab sisestada enda kehakaalu, pikkuse ja vahel ka vanuse ning soo. Tervisekassa kodulehel olev kaalukalkulaator annab lisaks veel ettekujutuse, kuhu paikneb inimese kaal teiste Eesti inimeste, eurooplaste ja ameeriklastega võrreldes, kuhu paikneb võrreldes oma ea- ja sookaaslastega ja kuidas saab oma tervist parandada.

20-aastaste ja vanemate täiskasvanute kehamassiindeksi tõlgendamisel kasutatakse standardseid kaalukategooriaid, seega on kehamassiindeksite normväärtused samad naistel ja meestel. Laste ja noorte puhul on kaaluindeks vanusest sõltuv, sest kehamassi rasvasisaldus on vanuseti erinev.

Selliste KMI kalkulaatorite abil on võimalik teada saada, mis on kehamassiindeks praeguste andmete alusel. Need on odavad ja lihtsad tööriistad ülekaalulisuse ja rasvumise määramiseks. Muud keharasva mõõtmise meetodid on näiteks nahavoldi paksuse mõõtmine, veealune kaalumine, bioelektriline impedantsanalüüs (BIA), kaheenergialine röntgenabsorptsiomeetria (DXA). Need meetodid ei ole alati kergesti kättesaadavad – sageli on need kas kallid või peab neid läbi viima kõrgelt koolitatud personal. 

Kehamassiindeksi valem

Kehamassiindeksi valem on järgmine: kaal (kg) / pikkus (m²). Näiteks kui inimese kehakaal on 70 kg ja ta on 160 cm pikk, siis KMI valemi järgi arvutades on tema kehamassiindeks 27,3 (70 / 1,6 x 1,6 = 27,3). Kehamassiindeksi tabeli normväärtuste järgi viitab selline KMI ülekaalulisusele.

Telli tervisliku eluviisi nipid oma postkasti

Internet on täis infot toitumisest ja tervisliku eluviisi soovitustest. Kuid mitte kõik ei ole sulle kasulikud - toome sinuni ainult teaduslikult tõestatud soovitused ja nipid oma vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks. Uudiskirja ei saada me tihti, isegi mitte kord kuus. Uudiskirja tellides nõustud meie privaatsustingimustega.

    Kehamassiindeksi normväärtused eri vanuses

    Täiskasvanutel, lastel ja noortel ning vanuritel on alakaalule, normaalsele kehakaalule, ülekaalule viitavad väärtused erinevad. Kehamassiindeksi meetodi kasutamine on mõeldud eelkõige täiskasvanutele vanuses 20-65.

    Täiskasvanu alakaal, normaalne kehakaal ja ülekaal

    Täiskasvanute normväärtused on 18,5-24,9. KMI alla 18,5 viitab alakaalulisusele. WHO klassifikatsiooni alusel on ülekaalulisusele viitavad kehakaaluindeksid vahemikus 25,0-29,9 ning rasvumisele viitavad suuremad väärtused kui 30,0.

    Vanemaealiste alakaal, normaalne kehakaal ja ülekaal

    Vananemisega seotud füsioloogiliste muutustega vähenevad kehapikkus ja ‑mass. Vanemaealiste puhul arvestatakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 23–29,9, aga optimaalseimaks peetakse kehamassiindeksit vahemikus 25–27. Üle 65-aastastele võib alakaalulisus (alla KMI 23) olla ohtlikum ja suurendada suremuse riski kui mõningane ülekaalulisus. Vähene söömine ja alakaal võivad kaasa tuua nõrkustunde, suureneb kukkumisrisk ja võib väheneda iseseisev toimetulek ning elukvaliteet. Alakaalu tõttu võib nõrgeneda immuunsüsteem lihaskonna ja kopsude talitlus ning aeglustuda haavade ja luude paranemine.

    Laste ja noorte alakaal, normaalne kehakaal ja ülekaal

    2–18-aastaste laste ülekaalu hindamisel kasutatakse Eestis lastearstide koostatud kaalu-kasvugraafikuid. Laste ja noorte puhul jälgitakse samuti kehamassiindeksi näitajaid, kuid see on vanusest sõltuv ning KMI norm on täiskasvanutega erinev. Aastatega on kaalu probleem kasvanud ning ülemäärase kehakaaluga on 30% algklasside õpilastest.

    Eestis on läbi viidud mitmeid uuringuid laste ja noorte kehakaalu ning sellega seotud teemadel. Siin on mõned näited Eestis tehtud uuringutest:

    1. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC-uuring): See on rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, mida viiakse läbi iga nelja aasta tagant. Uuringus kogutakse andmeid 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste tervisekäitumise, sealhulgas kehakaalu, toitumise, füüsilise aktiivsuse ja terviseseisundi kohta.
    2. Eesti õpilaste kasvu uuring (COSI): Tegemist on Euroopa-sisese uuringuga (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative ehk COSI), kus kogutakse laste rasvumise kohta kolmeaastase intervalliga antropomeetrilisi andmeid. Uuring viiakse läbi 6–9-aastaste seas.

    Miks võib kehamassiindeksi arvutamine olla oluline?

    Kuigi sellised kaaluindeksid võivad olla kasulikud alakaalu või rasvumise ja nendega kaasnevate võimalike terviseriskide hindamise indikaatorid, siis ainult KMI arvutamise abil ei ole võimalik hinnata terviseseisundit terviklikult. Terviseriskide kahtluse korral on võimalik ja vajalik teha täiendavaid uuringuid. Seega võib olla terviseprobleeme ka normaalkaalus inimesel ning samas võib ülekaalus või alakaalus inimene olla terve. Järgnevalt aga toome mõned põhjused, miks võib olla kasulik kehakaalu kalkulaatori abil arvutada KMI enda hetkelise kehakaalu ja pikkuse juures.

    Normaalkaalust oluliselt erinev kehamass on terviserisk. Teatud haiguste risk tõuseb tuntavalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, loetakse seda rasvumiseks ning see halvendab tõsiselt tervist.

    Suure kehamassiindeksi (KMI) juures võib esineda mitmeid terviseriske. Ülekaal ja rasvumine on seotud mitmete terviseriskide ja kaasuvate haigustega, sealhulgas:

    • 2. tüüpi diabeet, 
    • insuliinresistentsus, 
    • düslipideemia, 
    • metaboolne sündroom, 
    • südame-veresoonkonnahaigused, 
    • hingamisteede haigused (mh astma, uneapnoe), 
    • osteoartroos, 
    • osa pahaloomulisi kasvajaid (nt seedesüsteemikasvajad, naistel endomeetriumi-, emakakaela- või munasarjavähk, rinnavähk pärast menopausi, meestel eesnäärmevähk), 
    • seedesüsteemihaigused (sapipõie, pankrease, gastroösofageaalne refluks), 
    • kuse- ja suguteede häired (krooniline neeruhaigus, neerukivid, stressinkontinents, viljatusprobleemid, naistel menstruaaltsükli häired),
    • psühholoogilised ja sotsiaalsed riskid.

    Ülekaalu ja suure kehamassiindeksi soodustavaid tegureid on mitmeid, näiteks:

    • elustiil, sh liikumis- ja toitumisharjumused;
    • sotsiaalsed suhted, näiteks lähedaste mõju;
    • psühholoogilised tegurid, näiteks stress ja vaimse tervise seisund;
    • sotsiaalmajanduslik seis, näiteks haridus, sissetulek;
    • bioloogilised tegurid, näiteks geneetika, hormoonide talitlus, mikrobioota;
    • keskkondlikud tegurid, näiteks poliitika ja toiduainete kättesaadavus;
    • sotsiaaldemograafilised tegurid, näiteks sugu, vanus, etnilisus.

    Seega tuleb läheneda individuaalselt ja inimese elu terviklikult vaadelda, et mõista, milliseid muutusi on vaja ellu viia, et saavutada normaalkaal. Kui on mure oma tervise pärast, oleks soovituslik konsulteerida tervishoiutöötajaga, et saada täpsemat teavet ja vajadusel nõuandeid.

    Kuidas saavutada ideaalkaal ja tervislik kehamassiindeks?

    Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (2022) on viimase 20 aasta jooksul Eesti tööealise rahvastiku kehamassiindeks (KMI) järjepidevalt kasvanud. Uuringu andmetel oli ülekaalulisi 38,7% meestest ja 26,7% naistest ning rasvunuid 22,3% meestest ja 20,1% naistest.

    Ülekaalulisuse puhul on kehamassi ja terviseriskide vähendamise seisukohalt olulisim tegevus muuta oma eluviisi. Tervisliku eluviisi juurde kuuluvad mh piisav liikumine ja täisväärtuslik toitumine. Oluline on toitumis- ja liikumisharjumuste abil kehamassi vähendamisel olla püsiv ja järjepidev.

    Tervise Arengu Instituut on koostanud liikumispüramiidi, kus on kujutatud peamised soovitused, mida järgida liikumisharjumuste kujundamisel. On oluline vähendada istuvaid tegevusi, olla võimalikult liikuv ning leida piisavalt aega aeroobseteks tegevusteks ning venitus-, tasakaalu- ja jõuharjutusteks.

    Liikuva eluviisi kõrval on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisharjumustele. Üldised toitumise soovitused on toodud Tervise Arengu Instituudi loodud toidupüramiidis. Loodud on ka suhkrukalkulaator, mille abil on võimalik saada teada, palju tegelikult tarbime suhkrut. Nutridata veebilehel on leitav lisaks kehamassiiindeksi kalkulaatorile ka energiasoovituse kalkulaator. Peale kalkulaatorite on Nutridata tasuta toitumisprogrammi abil võimalik pidada toidu- ja liikumispäevikut, analüüsida toitumisharjumusi ja katsetada näidismenüüsid.

    Tervise Arengu Instituut on koostanud mitu trükist:

    Toitumise teemal saab erinevaid soovitusi lugeda ka meie blogist. Lisaks viime läbi elustiilikoolitusi, et aidata inimestel jõuda täisväärtusliku ja tervislikuma elustiilini ja saavutada oma ideaalkaal. Elustiilikoolitusel läheneme inimese elule terviklikult erinevaid eluvaldkondi käsitledes. Selle 6-osalise koolituse teemad on järgmised:

    1. VALIKUD. Meil kõigil on valikud, vahel me lihtsalt ei näe neid.
    2. TOITUMINE. Erinevaid toitumise stiile on palju ning igaüks saab analüüsida, milline on tema jaoks see õige.
    3. KESKKOND. Ilma oma keskkonda muutmata ja mõningase planeerimiseta pole tervislik toitumine kahjuks võimalik.
    4. PUHKUS. Une kvaliteet mõjutab meie kehakaalu oluliselt. Lisaks tuleb juttu vahelduvast paastumisest.
    5. SUHTED, HOIAKUD, USALDUS. Suhete ja hoiakute olulisust kehakaalule ja tervisele on raske ülehinnata.
    6. AKTIIVSUS. Füüsiline aktiivsus tervisliku elustiili osana ja selle roll kaalulangetamisel.

    Telli tervisliku eluviisi nipid oma postkasti

    Internet on täis infot toitumisest ja tervisliku eluviisi soovitustest. Kuid mitte kõik ei ole sulle kasulikud - toome sinuni ainult teaduslikult tõestatud soovitused ja nipid oma vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks. Uudiskirja ei saada me tihti, isegi mitte kord kuus. Uudiskirja tellides nõustud meie privaatsustingimustega.

      Vallo Põldaru

      Koolitaja

      Vallo on oma elukutselt turundaja ning inimeste internetikäitumise spetsialist ja koolitaja, kelle lemmikteemadeks on turunduspsühholoogia, hingehoid ja jätkusuutlik vaimne tervis tänapäeva ühiskonnas.
      Back To Top