Mis on kehamassiindeks ehk KMI?
Kehamassiindeks ehk KMI (ingl body mass index ehk BMI) on inimese kaalu ja pikkuse suhet väljendav näitaja, mida kasutatakse alakaalu, normaalkaalu ja ülekaalu määramiseks. Siiski tuleb kehamassiindeksi arvutamisel arvestada, et see ei mõõda keha koostist, rasvkoe hulka, individuaalseid eripärasid ega soolisi ja vanuselisi erisusi.
Kehamassiindeksi valem on järgmine: kaal (kg) / pikkus (m²). Internetist on leitavad ka kehamassiindeksi kalkulaatoreid, kuhu saab sisestada enda kehakaalu, pikkuse ja vahel ka vanuse ning soo. Kehamassiindeksi kalkulaatorite abil on võimalik teada saada, mis on kehamassiindeks praeguste andmete alusel. Need on odavad ja lihtsad tööriistad alakaalu, normaalkaalu, ülekaalulisuse ja rasvumise määramiseks. Mida varem õnnestub avastada ülekaal või alakaal ning last või täiskasvanut toetavalt aidata, seda kergem ja kiirem on normaalkaalu saavutamine.
Laste ja noorte kehamassiindeksid ning kaalukõverad
Kehamassiindeksi ehk KMI uuringud Eesti laste seas
Laste KMI arvutamine ja selle olulisus
Ülekaalulisusega seotud probleemid
Alakaalulisusega seotud probleemid
Kuidas saavutada laste normaalne kehakaal ja tervislik kehamassiindeks??
Laste ja noorte kehamassiindeksid ning kaalukõverad
Laste ja noorte KMI arvutamisel tuleb arvestada vanuse ja soo mõjuga. “Eesti toitumis- ja liikumissoovituste” trükise lisadest on leitavad erinevas vanuses laste pikkuse ja kaalu kasvukõverad, mis on koostatud Eesti lastearstide poolt. Kuigi laste normaalkaalu hindamisel on kõige õigem lähtuda Eesti lastearstide koostatud kaalukõveratest, on koostatud ka laste kehamassiindeksite graafikuid vastavalt vanusele ja soole.
Millised on kehamassiindeksite normväärtused lastel ja noortel?
Laste ja noorte puhul ei saa kasutada kehamassiindeksite hindamisel samu väärtusi nagu täiskasvanutel. Kehamassiindeksite väärtuste alusel lapse kaalu hindamisel tuleb arvestada laste kasvufaasidega, mis mõjutavad keha koostist ja proportsioone, ning individuaalsete erinevuste ja arenguga. Oluline on hinnata kasvavate laste kaalu dünaamikat või keskmist kaaluiivet: 3. eluaastast puberteedini on see 2 kg aastas ja 11–14-aastastel 5–6 kg aastas. Kaalu seiskumine või keskmisest suurem kaalutõus vajab tähelepanu ning põhjuste väljaselgitamist.
Eelnevat arvestades on World Health Organization loonud eraldi kehamassiindeksite graafikud tüdrukutele ja poistele. Lisaks on Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravikliinik koostanud lihtsustatud laste kehamassiindeksite tabeli, kust saab näha vanustele vastavaid alakaalu ja ülekaalu väärtusi:
Lapse vanus (a) | Ülekaalule viitav KMI | Alakaalule viitav KMI |
7-9 | >19 | <14 |
10-12 | >22 | <15 |
13-15 | >24 | <16 |
16-18 | >25 | <17 |
Milliseid abivahendeid kasutatakse veel lapse kaalu hindamisel?
2–18-aastaste laste alakaalu, normaalkaalu ja ülekaalu hindamisel kasutatakse lisaks kehamassiindeksitele ja lastearstide koostatud kaalukõveratele veel täiendavaid abivahendeid, näiteks mõõdetakse vajadusel nahavoldi paksust ja viiakse läbi küsimustikke. Kui lapse kaal, tema kehataju ja igapäevane söömine võivad viidata söömishäirele, siis kasutatakse järgmisi küsimustikke:
- alates 15. eluaastast kasutatakse emotsionaalse seisundi hindamisel emotsionaalse enesetunde küsimustikku ja söömishäirete hindamise skaalat;
- 8–14aastaste laste puhul kasutatakse laste söömishoiakute skaalat.
Kehamassiindeksi ehk KMI uuringud Eesti laste seas
Enamik uuringuid käsitlevad vaid üksikuid vanusegruppe ning põhinevad õpilaste enesehinnangulisel kaalu ja pikkuse väärtusel, mistõttu on keeruline täpselt öelda, kui suur osa Eesti lastest on rasvunud või ülekaalulised. Küll aga on selge, et ülemäärase kehakaaluga laste ja noorte hulk on aja jooksul aina suurenenud.
Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) on osa rahvusvahelisest uuringust ning ühe osana käsitletakse ka toitumise, liikumise ja kehakaalu teemat. Uuringus küsitletakse 5., 7. ja 9. klasside õpilasi ehk üldjuhul 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi. Selle uuringu 2021/2022. a tulemuste põhjal on 15% tüdrukutest 25% poistest ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärase kehakaaluga noorte hulk on kasvanud nii tüdrukute kui ka poiste hulgas, aga suurem muutus paistab silma just poiste hulgas.
Eesti õpilaste kasvu uuring (COSI) on WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus ning viiakse läbi 6–9-aastaste seas. Selle uuringu 2018/2019. a tulemustest selgus:
- ülemäärase kehakaaluga õpilaste osakaal suureneb vanusega;
- esimeses klassis on iga neljas õpilane ülemäärase kehakaaluga;
- neljandas klassis on ülemäärase kehakaaluga juba iga kolmas õpilane;
- neljandas klassis on rasvunud poisse kaks korda rohkem (16%) kui tüdrukuid (8%).
Erinevate uuringute järgi on anoreksia esinemissagedus 0,5-3,7% ning buliimia esinemissagedus 1,1-4,2%. Noorukite seas on anoreksia ja buliimia ühed sagedasemad psüühikaga seotud probleemid.
Laste KMI arvutamine ja selle olulisus
Laste kehamassiindeksi arvutamine vastavalt vanusele ja soole on lihtne ja kasulik viis hinnata alakaalu või ülekaalu. Võimalusel tasub aga lapse kaalu hindamisel võtta aluseks Eestis lastearstide koostatud kasvu- ja kaalukõveraid. Samuti tasub meeles pidada, et ainult lapse kaalu hindamise abil ei ole võimalik hinnata terviseseisundit terviklikult. Terviseriskide kahtluse korral on võimalik ja vajalik teha täiendavaid uuringuid.
Tervislik ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine aitavad lastel püsida normaalkaalus. Üle- või alakaalulisuse vältimise ning piisava energia ja toitainete saamise tulemusena on:
- võimalik ennetada väga paljusid haigusi;
- hea enesetunne ning meeleolu;
- parem mõtlemisvõime, mis mõjub positiivselt ka õpi- ja töötulemustele.
Ülekaalulisusega seotud probleemid
Normaalkaalust oluliselt erinev kehamass on terviserisk ka lastel.
Ülekaal ja rasvumine on seotud mitmete terviseriskide ja kaasuvate haigustega, sealhulgas:
- 2. tüüpi diabeet,
- insuliinresistentsus,
- düslipideemia,
- metaboolne sündroom,
- südame-veresoonkonnahaigused,
- hingamisteede haigused (mh astma, uneapnoe),
- osteoartroos,
- osa pahaloomulisi kasvajaid (nt seedesüsteemikasvajad, naistel endomeetriumi-, emakakaela- või munasarjavähk, rinnavähk pärast menopausi, meestel eesnäärmevähk),
- seedesüsteemihaigused (sapipõie, pankrease, gastroösofageaalne refluks),
- kuse- ja suguteede häired (krooniline neeruhaigus, neerukivid, stressinkontinents, viljatusprobleemid, naistel menstruaaltsükli häired).
- psühholoogiliste probleemidega, nagu ärevus ja depressioon;
- madala enesehinnangu ja elukvaliteediga;
- sotsiaalsete probleemidega, nagu kiusamine ja häbimärgistamine;
- ülekaalulisusega täiskasvanuna.
Alakaalulisusega seotud probleemid
Laste ja noorte puhul tuleb olla eriti tähelepanelik, et märgata ebatavalisi muutusi lapse kaalus ja uurida, kas on põhjust muretsemiseks. Lisaks ülemäärasele kehakaalule esineb aina sagedamini tõsisel kujul söömishäireid. Söömishäired on haigused, mille puhul on enda keha tajumine ja igapäevane söömine tugevalt häiritud. Söömishäired on näiteks:
- anoreksia;
- buliimia;
- alatoitumine;
- liigsöömine;
- ortoreksia.
Laste ja noorte puhul tuleb olla tähelepanelik ning läheneda terviklikult kõiki eluvaldkondi arvestavalt. Toetada on hea kannatlikul, teadlikul, kaastundlikul, julgustaval, hinnanguvabal ja realistlikul viisil. Oluline on rõhutada keha positiivset enesehinnangut ning julgustada lapsi ja noori keskenduma tervisele, mitte ainult lapse kaalule. Edendada tuleks enesearmastust ja enesekindlust ning õpetada neid hindama oma keha mitmekülgsust ja võimeid.
Kuidas saavutada laste normaalne kehakaal ja tervislik kehamassiindeks?
Laste ja noorte normaalkaalu saavutamisel on oluline mõju terve pere liikumis- ja toitumisharjumustel. Mida väiksem on laps, seda lihtsam on mõjutada tema toitumisharjumusi. Näiteks on teismeliseiga suure toitumisriski periood, sest suureneb küll toitainetevajadus, kuid võivad tekkida halvad toiduvalikud, ebatervislikud toitumisharjumused, energia ja valkude ning paljude vitamiinide ja mineraalainete defitsiit. Teismelisi on keeruline mõjutada tervislikuma toitumise suunas. Samas on võimalik suunata kaudselt: pakutava toiduvalikuga, enda eeskujuga, teatud toitude kättesaadavuse suurendamise või vähendamisega.
Tervise Arengu Instituut on koostanud liikumispüramiidi, kus on kujutatud peamised soovitused, mida järgida liikumisharjumuste kujundamisel. On oluline vähendada istuvaid tegevusi, olla võimalikult liikuv ning leida piisavalt aega aeroobseteks tegevusteks ning venitus-, tasakaalu- ja jõuharjutusteks.
Liikuva eluviisi kõrval on oluline pöörata tähelepanu enda toitumisharjumustele. Tõenduspõhised soovitused on juhendis „Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015“.
Üldised toitumise soovitused on toodud ka Tervise Arengu Instituudi loodud toidupüramiidis. Loodud on ka suhkrukalkulaator, mille abil on võimalik saada teada, palju tegelikult tarbime suhkrut. Nutridata veebilehel on leitav lisaks kehamassiindeksi kalkulaatorile ka energiasoovituse kalkulaator. Peale kalkulaatorite on Nutridata tasuta toitumisprogrammi abil võimalik pidada toidu- ja liikumispäevikut, analüüsida toitumisharjumusi ja katsetada näidismenüüsid.
Lisaks sellistele üldistele infomaterjalidele on võimalik leida ka eelkõige lastele ja noortele suunatud teavet. Koostatud on mitu trükist lastele ja noortele suunatuna. Trükises “Laste ja noorte toitumissoovitused” tutvustatakse 3-18-aastaste laste ja noorte toitumissoovitusi. Trükise “Toitumis- ja toidusoovitused ja noortele” eesmärk on aidata noorel inimesel vanuses 18-26 teha tervislikumaid valikuid, arvestades sealjuures ka rahalisi piiranguid ja kesisemaid võimalusi.
Lastevanematele loodud infoportaalist tarkvanem.ee võib leida toitumise soovitusi vanusegrupiti. Lastele ja noortele on loodud portaal Fiidi Karu, kus on lihtsalt ja mängulisemalt jagatud näiteid toidukordade valikutest, saab mängu käigus testida enda teadmisi müütide ja toitumissoovituste osas, tutvuda teemat käsitlevate videodega.