Vaimne tervis: statistika, probleemid ja abi

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab vaimse tervise mõistet kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning saab anda oma panuse ühiskonna heaks. Vaimne ehk mentaalne tervis mõjutab meid kõigis tegevustes ja igas eluetapis, seega on vaimne tervis väärtus meie kõigi jaoks. Füüsiline ja vaimne tervis on võrdselt olulised ja mõjutavad vastastikku teineteist. 

Vaimse tervise statistika

Hinnanguliselt kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Vaimset tervist on uuritud ka Eestis.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (2022) andmetel on depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Märkimisväärselt suurem risk on noortel täiskasvanutel. Registriuuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest perioodil 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga, on depressiooni- ja ärevushäire risk suurenenud.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2020) tulemused kinnitavad vaimse tervise probleemide levikut. Tavalisest suuremat või talumatut stressi tundis 21,2% vastanutest ehk 17,1% meestest ja 24,0% naistest, kusjuures 2018. aasta uuringuga võrreldes on naiste näitaja suurenenud (2018. aastal 20,7%). Suurenenud on ka viimase 12 kuu jooksul enesetapumõtete esinemus: kui 2018. aastal oli selliseid vastajaid 5,7%, siis 2020. aastal 8,1%. Eriti paistab silma enesetapumõtete esinemise sagenemine just noorte täiskasvanute seas (16–24aastaste seas), kus näitaja on võrreldes eelmise uuringuga peaaegu kahekordistunud (26,0% vs 14,0%), ning tervikuna on 10 aasta perspektiivis muutus selles vanuserühmas olnud ligi neljakordne.

Eesti noorte vaimse tervise statistika on mõtlemapanev. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) viimaste andmete põhjal tundis kurbust ja masendust sagedamini kui kord nädalas viimase kuue kuu jooksul 40% tüdrukutest ja ligi viiendik poistest (uuritavad õpilased on enamasti vanuses 11, 13 ja 15). Viimasel paaril kuul on koolis kiusamise ohvriks sattunud kolmandik õpilastest. 

Vaimse tervise rohelise raamatu andmetel on noorimas vanuserühmas (kuni 4aastased) levinuim vaimse tervise häire diagnoos autism. 5–14aastaste seas on valdavad käitumishäired, tähelepanu- ja hüperaktiivsushäired ja ärevushäired ning 15–19aastaste hulgas ärevushäired, käitumishäired ja depressiivsed häired. Vanuserühmas 20–59 levinuim vaimse tervise häire diagnoos alkoholi tarvitamise häire (31,7%), millele järgnevad depressiivsed häired (19,8%) ja ärevushäired (14,4%). Alates 60. eluaastast on levinuimad depressiivsed häired (40,8%), neile järgnevad alkoholi tarvitamise häire (18,6%) ja ärevushäired (16,6%).

Läbiviidud uuringutele tuginedes näeme, et on oluline pöörata piisavat tähelepanu vaimsele tervisele. Eriti tähtis on märgata noorte vaimse tervise probleeme ning leida võimalusi vaimse tervise toetamiseks ja abi pakkumiseks.

Vaimse tervise probleemide põhjused ja tegurid

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja toonud, et vaimset tervist mõjutavad tegurid on nii inimese individuaalsed omadused, kogemused ja käitumismustrid kui ka sotsiaalmajanduslikud olud ja keskkond. WHO ülevaatlikus dokumendis “Risks to mental health” on täpsemalt toodud võimalikud vaimse tervise probleemide riskitegurid ja kaitsvad tegurid.

	Riskitegurid	Kaitsvad tegurid
Indiviidi tasandi tegurid	Madal enesehinnang Kognitiivne/emotsionaalne ebaküpsus Suhtlemisraskused Halb füüsiline tervis, mõnuainete tarbimine	Enesekindlus, enesehinnang Oskus lahendada probleeme, maandada stressi Hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus Hea füüsiline tervis ja vorm
Sotsiaal-majanduslikud tegurid	Üksildus, lein Hooletusse jätmine, perekonfliktid Vägivald/väärkohtlemine Madal sissetulek ja vaesus Õpiraskused või läbikukkumine koolis Tööstress, töötus	Sotsiaalne tugi pere ja sõprade poolt Hea vanemlus ja perekondlik side Füüsiline turvalisus Majanduslik turvalisus ja stabiilsus Hariduslikud saavutused Töörahulolu ja erialane edu
Keskkonnategurid	Halb ligipääs baasteenustele Ebaõiglus ja diskrimineerimine Sotsiaalne ja sooline ebavõrdsus Sõjaolukord või katastroofid	Võrdne ligipääs baasteenustele Sotsiaalne õiglus, tolerantsus ja integratsioon Sotsiaalne ja sooline võrdõiguslikkus Füüsiline turvalisus ja julgeolek

Oleme oma blogis varem põhjalikumalt kirjutanud kahest kõige levinumast vaimse tervise probleemist – ärevushäirest ja depressioonist, aga vaimse tervise häireid on erinevaid. Rohkem lisainfot võib saada Peaasi kodulehelt. 

Peamised vaimse tervise probleemid

Laste vaimne tervis koolis

Enamik vaimse tervise probleeme kujunevad lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas: 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat. Kool on koht, kus lapsed veedavad suure osa oma ajast, õpivad uusi oskusi ja suhtlevad erinevate inimestega. Toome välja koolikeskkonnaga seonduvaid probleeme, mis võivad mõjutada lapse vaimset heaolu:

• Õppimisega seotud stress, sellega kaasnev surve, eksamite ettevalmistamine ja õppematerjali mõistmine võib põhjustada stressi ja ärevust.
• Koolikiusamine, mis võib olla emotsionaalselt traumeeriv ja tekitada madalat enesehinnangut.
• Sotsiaalsed suhted. Probleemid sõprade või eakaaslastega, konfliktid või üksindus võivad mõjutada tugevalt vaimset tervist.
• Halb suhe või konflikt(id) õpetaja(te)ga võib soodustada motivatsioonilangust ja õpiraskuste teket, vähendada turvatunnet ja halvendada üldist vaimset heaolu. 
• Ületundide tegemine ja liigne surve ehk seades liigseid nõudmisi õpilastele võib soodustada stressi ja ärevuse kujunemist.
• Vähene füüsiline aktiivsus ja liiga palju istumist mõjutab üldist terviseseisundit ja enesetunnet.
• Hirm hindamise ja hinnangute ees, mis võib osal lastest tekitada ärevust, mõjutada enesekindlust ning motivatsiooni.

Väga oluline on võimalikult varajane märkamine ja sekkumine, mis võib vähendada või peatada vaimsete häirete hilisemat avaldumist, sest paljud vaimse tervise häired on ennetatavad ja ravitavad. Ilma varajase diagnoosimise ja ravita võib psüühikahäiretega lastel tekkida probleeme kodus, koolis ja sõprussuhete loomisel, need võivad häirida ka lapse terviklikku arengut, põhjustades probleeme, mis võivad jätkuda täiskasvanueas. Seega on tähtis pöörata tähelepanu koolilaste vaimsele tervisele ja turvalisusele koolikeskkonnas.

Lastel võivad depressioon ja muud vaimse tervise haigused avalduda erinevalt. Lasteabi leheküljelt võib leida palju näiteks erinevaid depressioonile viitavaid sümptomeid eri vanusegrupis. 

Laste vaimse tervise teemalistest materjalidest on loodud näiteks projekti “Räägime lastest” trükised.

Vaimne tervis töökohal

Tööl võib vaimne tervis kannatada mitmel põhjusel ning need põhjused võivad varieeruda sõltuvalt töökohast, töötingimustest ja inimese individuaalsetest omadustest. Levinumad probleemid on näiteks:

• Tööstress, mis võib olla tingitud kõrgest töökoormusest, ajapuudusest, ebarealistlikutest ootustest, tähtaegade survest ja vastutuse suurenemisest
• Hirm töökoha kaotuse ees ja pidevad muudatused organisatsioonis
• Füüsiliselt ebatervislikud töökeskkond ja tingimused, müra, halb õhukvaliteet, ebasobiv temperatuur ja ebamugav tööasend võivad avaldada negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele heaolule
• Konfliktid kolleegide või ülemustega ning ebakorrektne tagasiside
• Diskrimineerimine, ebavõrdne kohtlemine ja ebaõiglus tööl 
• Halb juhtimine, puudulikud juhendamis- ja arendamisvõimalused ning ebapiisav tunnustus ja motivatsioon
• Olukord, kus inimene tunneb end tööl üksildasena, ei saa piisavalt toetust kolleegidelt või tunneb end väljajäetuna, mis omakorda võib kaasa tuua depressiooni ja ärevuse
• Töö ja isikliku elu tasakaalu puudumine

Hea vaimse tervisega töötajad on oma töös edukamad ja elus õnnelikumad. Vaimse tervise väärtustamine ja selle toetamine töökohal on positiivse mõjuga, aidates ettevõttel saavutada edu ja klientide rahulolu, kujundada organisatsiooni hea maine nii klientide kui ka töötajate seas ning töölt puudutud päevade arv on tõenäoliselt väiksem.

Tööandjatele ja töötajatele on loodud trükis vaimse tervise toetamiseks töökohal. Olulised on tööandja poolne panus, et luua vaimselt terve töökeskkond, kui töötaja enda pingutus selleks. Peaasi koostöös advokaadibürooga Derling on loonud lihtsate ja selgete soovitustega hea tava töökohal ning koondanud veel erinevaid materjale ettevõtetele, et soodustada vaimse tervise toetamist töökohal.

Vaimne tervis suhtes

On oluline, et mõistaksime, mis on vaimse tervise mõju meie suhetele ja vastupidi. Sellest, kuidas halb suhe võib kahjustada vaimset tervist ja viia depressioonini, oleme samuti kirjutanud oma blogis. Samas on tähtis arvestada ka sellega, et vaimse tervise häired ei mõjuta ainult üht inimest, vaid võivad mõjutada ka lähedasi inimesi ja suhteid nendega. Kaasneda võivad näiteks suhtlemisraskused, pinged ja stressiallikad, usalduse vähenemine ja sotsiaalne isoleeritus.

Tervislikud suhted toetavad vaimset tervist ning hea vaimne tervis aitab omakorda luua ja hoida tervislikke suhteid.

Kuidas hoida vaimset tervist?

On mõningaid üldisi soovitusi, mida järgides saab juhtida stressi ja ärevust.

• Tehke pause uudiste jälgimisel ja sotsiaalmeedia kasutamises. On hea olla kursis, kuid pidev teave negatiivsete sündmuste kohta võib häirida. Kaaluge uudiste piiramist paarile korrale päevas.
• Hoolitsege oma füüsilise tervise eest: toituge tervislikult; magage piisavalt ning olge füüsiliselt aktiivsed.
• Piirake alkoholi tarbimist. Alkoholitarvitamise mõju ning vähendamise ja alkoholist loobumise võimaluste kohta võib lähemalt lugeda alkoinfo veebilehelt.
• Vältige ebaseaduslike või retseptiravimite kasutamist muul viisil kui ettekirjutatud. Ärge võtke kellegi teise retseptiravimeid. 
• Vältige suitsetamist, veipimist ja muude tubakatoodete kasutamist. Inimesed saavad suitsetamise lõplikult maha jätta ja teevad seda. Tubakatoodete tarvitamise mõju, vähendamise või tarvitamisest loobumise võimaluste kohta võib lugeda tubakainfo veebilehelt.
• Jätkake regulaarsete tervisekontrollide, testide, sõeluuringutega.
• Võtke aega lõõgastumiseks. Hingake sügavalt sisse, venitage või mediteerige. Proovige teha tegevusi, mis teile meeldivad.
• Suhelge teiste inimestega. Rääkige oma muredest ja enesetundest inimestega, keda usaldate. Võtke ühendust oma kogukonnapõhiste või usupõhiste organisatsioonidega.

Vaimse tervise abi ja ravi

Vaimse tervise abi saamise eelduseks on probleemide märkamine. Võimalik on teha vaimse tervise test, et hinnata oma enesetunnet ja märgata abivajadust. Selliste vaimse tervise testide puuduseks on mõningane ebatäpsus, sest küsimusi saab tõlgendada subjektiivselt, küll aga on see kättesaadav ja odav meetod, et saada esialgne hinnang vaimsele tervise, et siis vajadusel pöörduda arsti poole diagnoosi ja ravi saamiseks. 

Vaimse tervise teste on erinevaid. Näiteks Sotsiaalministeeriumi toel ja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni elluviimisel on loodud enesetunde küsimustik, mis sobib alates 16. eluaastast. Peaasi kodulehel on võimalik täita emotsionaalse enesetunde küsimustik (lühendatud versioon), lisaks on koostatud näiteks ka koolistressi test, tööstressi test ja veel mitu vaimse tervise testi.

Kui vaimse tervise testi tulemus viitab võimalikule vaimse tervise probleemile, on võimalik saada abi nõustamisest ja/või ravimitest. Olulise mõjuga on eneseabi ja kogukonna toetus.

Vaimse tervise nõustamine

Kui esineb mõni vaimse tervise häire sümptom, mis mõjutab igapäevaelu toimetulekut, saab oma murega pöörduda erinevate spetsialistide poole. Vaimse tervise nõustamise võimalusi on erinevaid: nii tasulisi kui tasuta kas kohapeal, telefoni või veebi vahendusel. Siia veebilehele on koondatud mõned vaimse tervise abi võimalused. 

Vaimse tervise nõustamise teenust võivad pakkuda hingehoidja, kliiniline psühholoog, kogemusnõustaja, koolipsühholoog, psühhiaater, psühholoog-nõustaja, pereterapeut, rasedus-kriisinõustaja, loovterapeut, psühhoterapeut, vaimse tervise õde. Nad võivad töötada näiteks haiglates-polikliinikutes, erapraksistes, õppeasutustes, vaimse tervise keskustes, rehabilitatsioonikeskustes, laste ja noorte vaimse tervise keskustes. Välja toodud vaimse tervise spetsialistide teenuse erisustest võib saada parema ülevaate ning seejärel saab leida endale sobivaima, arvestades nõustaja tausta ja isiklikke eelistusi.

Terve Elu Keskuses pakume samuti nõustamisteenuseid: psühholoogilist nõustamist, paari- ja pereteraapiast, individuaalset psühhoteraapiat ja hingehoidu.

Vaimse tervise ravimid

Lisaks nõustamisele ja teraapiale on teatud olukordades abi olla ka ravimitest, mida saavad määrata näiteks perearst või psühhiaater. Erinevaid haigusi ravitakse erinevate ravimitega ning ülevaatlikuma info ravimitest võib saada Peaasi veebilehelt. Tähtis on järgida raviarsti soovitusi ning anda teada, kui peaks tekkima kõrvaltoimeid või muutusi enesetundes.

Eneseabi (sh kristlik maailmavaade)

Eneseabi võib oluliselt toetada vaimset tervist, aidates inimestel arendada positiivset meeleseisundit, toime tulla stressiga ning leida tähendust ja eesmärki elus. Eneseabi kui ennetav meede aitab vältida ülemäärast stressi ning vaimsete probleemide tekkimist ja süvenemist. On väga tähtis, et inimesed oskaksid iseenda ja oma lähedaste käitumisele, tunnetele, mõtetele tähelepanu pöörata, neid analüüsida ja mõista. 

Paljude jaoks on abi ka kristlikust maailmavaatest, mis aitab kujundada positiivseid väärtusi ning julgustavad andestamist nii endale kui teistele. Kristliku maailmavaatega kaasaskäiv meditatsioon ja palve võivad aidata saavutada sisemist rahu ja vähendada stressi ja ärevust. Kogukondlik tugi ja suhtlemine teiste kristlastega võivad pakkuda toetavat keskkonda, kus inimesed saavad jagada oma kogemusi, tunda end mõistetuna ning leida lohutust.

Terves kehas terve vaim 

Vaimse tervise olulisust on raske ülehinnata. Iga aasta 10. oktoobril tähistatakse Maailma Vaimse Tervise Föderatsiooni (WFMH) algatusel ülemaailmset vaimse tervise päeva (World Mental Health Day) ning oktoobrist on kujunenud vaimse tervise kuu. Siiski tasub täiskasvanute ja laste vaimse tervise hoidmisele, toetamisele, probleemide ennetamisele ja lahendamisele tähelepanu pöörata igapäevaselt, et vaimse tervise olukord Eestis paraneks ja võimaldaks kõigil leida tasakaalu füüsilise ja vaimse tervise vahel ning elada täisväärtuslikku elu.