Mida keto dieedi soovitajad sulle ei räägi?

Meie aju põletab umbes pool tassi suhkrut päevas. See tuleb peamiselt toiduga tarbitava suhkru ja tärklise arvelt. Kuid mis saab siis, kui lõpetame süsivesikute tarbimise? Kas ilma süsivesikuteta, süües peamiselt rasva ja valku, on tõesti võimalik liigsetest rasvavarudest vabaneda? Ja seda tervislikult ja igaveseks?

Õnneks suudab meie keha toota glükoosi ka valkudest. Kuid ainult valkude arvelt ajule glükoosi tootmine kulutab umbes 225 grammi valku päevas. Paastudes hävitaksime ennast sedasi paari nädalaga. Kuid inimesed suudavad paastuda kuid. Kuidas on see võimalik? Juba 1967. aastal avastasid Harvardi teadlased, et maks suudab muuta rasva ketoonideks ja et need suudavad asendada glükoosi, kui aju peamist energiaallikat. Kui mitte täielikult, siis vähemalt suures ulatuses.

Keto dieedi päritolu

Keto dieedi — kõrge rasvasisalduse ja madala süsivesikutega dieedi, mille eesmärk on panna keha ketoone tootma — pakkus välja 1921. aastal Mayo kliiniku mainekas arst ja teadlane, et aidata epilepsiahaigetel krambihooge leevendada või lausa vältida. Juba Hippokrates kasutas epilepsiahoogude raviks paastumist ja Markuse 9:29 järgi näib Jeesus temaga nõustuvat. Tänaseni pole aga selge, miks on aju peamise kütuse allika, glükoosi, asendamisel ketoonidega nii rahustav mõju aju üliaktiivsusele.

Kedogeense dieedi tõhusust epilepsia hoogude ravis on näidanud paljud kontrollitud uuringud. Kuid peale krambivastaste ravimite turuletulekut 1938. aastal, on keto dieedi kasutamine epilepsiaravis tahaplaanile jäänud. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt laste puhul.

Ketogeense dieedi kasutuselevõtmisest epilepsia ravis on möödas pea sajad ning see on ennast tõestanud tõhusa ravivahendina. Kuid kas see tähendab, et me kõik, kes me ei põe epilepsiat, peaksime sedasi toituma? Ja kuidas see mõjuks meie tervisele? Kas see oleks üldse ohutu?

Kas Keto dieet aitab kaalu langetada?

Vältides süsivesikuid, sunnid keha rohkem rasva põletama. Järgides ketogeenset dieeti, suureneb rasvade põletamine märkimisväärselt, kuid samal ajal sööd ka rohkem rasva. Küsimus on, kas suudad rasva süües rohkem rasva põletada, kui rasvavaesema dieedi korral?

Tänapäevase, haiglaseinte vahelt massidesse jõudnud ketogeense dieedi isaks võib lugeda Gary Taubet, ajakirjanikku, kes avaldas aastal 2002 vastuolulise artikkli pealkirjaga, “Mis siis, kui see kõik on olnud üks suur rasvane vale?” (What If It’s All Been a Big Fat Lie?). Mõned teadlased, keda Taube oma artikklis tsiteeris, süüdistasid teda hiljem oma sõnade väänamises.

Tulenevalt kriitikast, mis tema artikkel pälvis, otsustas Taube 2012. aastal tõestada, et süsivesikutevaene dieet on tõhus vahend kaalu langetamiseks ja üleliigsest rasvast vabanemiseks. Tal õnnestus uuringu tegemiseks kaasata 40 milj dollarit ning ta palkas teadlase Kevin Halli seda tööd tegema.

Lühidalt kokku võttes pandi 17 ülekaalulist meest kaheks kuuks luku taha, et teadlastel oleks täielik kontroll nende ainevahetuse üle. Esimese kuu said nad tavapärast, süsivesikuterikast toitu (50% süsivesikuid, 35% rasvu, 15% valku), peale mida pandi nad üheks kuuks nö keto dieedile (5% süsivesikuid, 80% rasvu, 15% valku). Loomulikult sisaldasid mõlemad menüüd sama hulga kaloreid.

Kui Taubel oleks olnud õigus, pidanuks rasvast saadud kalorid olema vähem paksuks tegevad, kui süsivesikutest saadud kalorid. Tegelikult juhtus aga see, et minnes üle ketogeensele dieedile talletatud keharasvade “põletamine” hoopis aeglustus ning valkude ja lihasmassi kadu suurenes.

Lihtsalt saunakaalu numbrit jälgides on keto dieet tõeline kaalulangetamise edulugu. Kuid kui vaadata veidi lähemalt, mille arvelt see kiire kalulangus tuleb, siis näeme, et see tuleb peamiselt suuremast valkude “põletamisest” ning kaotatud lihasmassi ja vee arvelt.

Vähendab söögiisu

Aga kuidas on lood näljatundega? Mida teeb keto toitumine ja kas tuntud keto dieedi retseptid aitavad kaalulanguse vastu? Eelmainitud uuringus pandi kõik katsealused sööma sama suurt kalorite kogust, kuid mis siis, kui keto dieet menüü vähendab isu ning päris elus sööme selle võrra vähem? Peitub ju iga kaalulangetamise meetodi puhul pikaajalise edu võti ettekirjutatud dieedist kinnipidamises.

Tõepoolest, süsivesikuid piirava rasvadel põhinev dieet vähendab söögiisu. Kuigi mõõdetud isu langus oli suhteliselt väike, toimus see kalorite piiramise kontekstis, mis ise-enesest tõstab söögiisu. Seega, võib öelda, et ketogeenne dieet vähendab tõepoolest veidi söögiisu.

Sarnane isusid kontrolli all hoidev efekt kaasneb ka taimedel põhineva terviktoiduga tänu toidu madalamale energiatihedusele, mis võimaldab rohkem süüa. Ainult ketogeense dieedi põhjustatud söögiisu vähenemisele ei tasu lootma jääda ka põhjusel, et isegi uuringutes, kus seda kasutati krampide kontrolli all hoidmiseks, langes dieedist kinnipidamine juba peale paari kuud alla 50%.

Keto dieet aitab vähiga võidelda?

Ketogeense dieedi, kui vähivastase vahendi eestkõnelejad raporteerivad üksikute vähihaigete üliheadest tulemustest vähiga võitlemisel. Päris kindlasti võib olla patsiente, kes on häid tulemusi saanud, kuid kindlaid tõendeid selle kohta, et süsivesikute äärmuslik piiramine aitab vähiga võidelda, on veel pehmelt öeldes vähe.

Ka on selle teooria teoreetiline baas ebakindel. Levinud on väide, et vähirakud toituvad suhkrust. See on tõsi, kuid ka kõik ülejäänud rakud toituvad suhkrust. Pealegi on leitud, et vähirakud suudavad ka ketoonidest toituda.

Tegelikult võib ketoonidepõhine toitumine vähi hoopis agerssiivsemaks muuta, nt rinnavähi patsientidel vähenes ellujäämine 5-aastase perioodi jookusl märkimisväärselt. Teadlased kaaluvad isegi ketoone blokeerivate vähiravimite arendamist.

Kuigi täna on kliinilist tõestusmaterjali napilt, on käimas mitmeid ketogeense dieedi ja vähi vaheliste seoste uuringuid ning võimalik, et mõne vähiliigi ravis on süsivesikute piiramine siiski kasulik.

Mikrobioota näljutamine

Keto dieet kui moenähtus on suhteliselt värske asi, kuid tänu tema pikale ajaloole epilepsiahoogudega võitlemisel on kõrvalmõjud suhteliselt hästi dokumenteeritud.

Esimese asjana võib kohe välja tuua toitainete puuduse. Ketogeense dieedi järgijatel on dokumenteeritud 17-ne mikrotoitaine puudus. Lastel on diagnoositud skorbuuti ning mitmed on surnud seleenipuuduse tagajärjel.

Tõsi, mineraalide ja vitamiinide puudust saab kompenseerida toidulisanditega, kuid kuidas asendada prebiootikume (8 erinevat liiki kiudaineid), mida sisaldavad ohtralt täisteraviljad ja kaunviljad ning mis on toiduks meie soolemikroobidele?

Pole ime, et kõhukinnisus on üks sagedasemaid keto dieedi kõrvalmõjusid, kui oma mikrobioota näljutamisel on lisaks kõhukinnisusele veel terve rida negatiivseid tagajärgi. Muuhulgas on leitud, et ketogeensed dieedid vähendavad meie mikrobioota mitmekesisust. Mis omakorda on seotud kehakaalu tõusuga.

Ja küsimus ei ole ainult kiudainetes, mida samuti pakutakse kapslites. Nimelt on leitud, et umbes 7% toiduga saadud rasvast, eriti küllastunud rasvhapped (mida me saame peamiselt loomset päritolu toiduainetest), jõuavad jämesoolde, mõjutades soolebiootat suunas, mis suurendab rasvumise ning kroonilise põletiku riski.

Halb südamele

Ja kuidas mõjuvad südamele kõik need küllastunud rasvhapped, mida ketogeense toitumise järgijad suurtes kogustes tarbivad? Meta-uuring, mis analüüsis nelja suure ja vähemalt aasta kestnud uuringu andmeid, leidis, et madala süsivesikute sisaldusega dieetide järgijad surid märkimisväärselt varem.

Konkreetselt südame-veresoonkonna haiguste risk sõltub tarbitava toidurasva liigist. Nimelt madala süsivesikute ja loomset päritolu rasvade ja valkude tarbijatel on 50% suurem tõenäosus surrasüdameveresoonkonna haigustesse. Kuid madala süsivesikute tarbimise ning taimsete rasvadega liialdamise ning südamehaiguste vahel sellist seost ei leitud.

Diabeedi oht

Keto dieet ja toidud langetab küll veresuhkru taset, kuid diabeetikute probleem ei ole kõrge veresuhkru tase, vaid insuliini vähesus või selle võimetus veresuhkru taset kontrollida. Ainult rasva süües hoiad küll veresuhkru taseme madala, kuid muudad haiguse suuremaks. Kuidas nii?

Juba 1927. aasta detsembris avaldas Shirley Sveeney uuringu tulemused, mis näitasid, et ketogeenne dieet suurendab märkimis

väärselt glükoosi talumatust juba paari päevaga. Nädal aega rasvarikast dieeti ja võid oma veresuhkru kõikumise amplituuti viikordistada, süües sama koguse süsivesikuid, kui nädal varem.

Piisavalt suure kaalukaotusega on võimalik II tüüpi diabeeti ravida, kuid valides kaalulangetamise meetodiks keto dieedi, viskad lihtsalt õli tulle ja muudad oma haiguse pigem hullemaks.

Põhjus, miks keto pooldajad väidavad, et nad suudavad II tüüpi diabeeti ravida, on see, et keto dieedil võid diabeedi ravimitest vabaks saada. Seda sellel lihtsal põhjusel, et sa ei söö süsivesikuid ja veresuhkur püsib väga madalal. Kuid haigus ei ole ju kuhugi kadunud. Insuliini resistentsus on jätkuvalt alles. Tervisliku tasakaalustatud toitumisega aga on võimalik II tüüpi diabeet päriselt seljatada.

Halb luudele

Rahvusvaheline sportlaste toitmise ühing väidab oma ametlikus pöördumises, et ketogeensed dieedid mõjutavad tulemusi negatiivselt, ja seda nii madala kui ka kõrge intensiivusega treeningutel. Mittesportlaste puhul võib ketoos muuta tajutava pingutuse ja väsimuse suuremaks, mis omakorda muudab kehalise aktiivsuse ebameeldivamaks. Keto dieet mõjub ühtmoodi negatiivselt nii vastupidavusalade sportlastele kui ka kulturistidele. Põhjuseks juba varasemalt mainitud lihasmassi vähenemine.

Kuid kuidas mõjutab ketooos luude tihedust? Selgub, et lisaks lihasmassi vähenemisele kaasneb keto dieetidega ka luutiheduse kadu. Põhjuseks oletatavasti asjaolu, et ketoos tekitab kehas atsidoosi ehk happemürgistusseisundi. Ketoonid on happelised ja tekitavad nõrga metaboolse atsidoosi.

Kokkuvõte

Lõpuks taandub ju meditsiinis kõik sellele, kas võimalik kasu kaalub üles riski. Kui sa kannatad epilepsia all, mis ei allu ravimitele, kuid ketogeensest dieedist oleks abi ning alternatiivid oleksid veelgi laastavamad, siis võivad sellega kaasnevad positiivsed küljed negatiivse poole üle kaaluda. Kuid neil, kellel on soov lihtsalt üleliigsetest kilodest vabaneda, tuleks kindlasti ka teisi alternatiive kaaluda.