Kas tõesti kontrollivad sinu isusid kõhubakterid?

Kui näed midagi maitsvat ja suu hakkab n-ö vett jooksma, siis ei pruugi tegemist olla sinu isu, vaid sinu kõhus elavad bakterid hoopis isutavad seda hõrgutist ja üritavad sind seda sööma meelitada. Mingis mõttes võib selline olukord ju isegi lohutav olla – saame oma isudes kedagi teist süüdistada. Samas, manipulatsiooni ohver pole ka tore olla.

Sinu kõhus pesitseb terve armee baktereid ja mikroorganisme, mida on sinu ülejäänud keharakkude arvust 10–15 korda rohkem. Nende üks ülesannetest on toidu lagundamine, kuid nende mõju sinu enesetundele, tervisele, haigustele ja ka isudele on märkimisväärne.

Neid soolebaktereid on palju nii arvuliselt kui ka liigiliselt. Mõnedele meeldib rasv, teistele suhkur, kolmandatele kiudainerikkad tera- ja aedviljad. Mida mitmekesisem kooslus meie soolestikus pesitseb, seda parem meie tervisele.

Olemas on ka brokolit armastavaid baktereid. Millal sa viimati brokoliisu tundsid? Kui sa ei mäleta, siis on need tõenäoliselt surnud. Ellu jäävad ikka need, keda sa toidad, ja vastavalt nende ellujäänud bakterite soovidele kipudki sa tegema oma toitumise valikuid.

Kuid ära heida meelt. Bakterid mõjutavad meid oluliselt, kuid ka meie saame neid mõjutada. Näiteks süües vähem suhkrut, pole suhkrut armastavatel bakteritel piisavalt toitu ja nende populatsioon väheneb, mis vähendab ühtlasi ka magusaisu. See töötab ka vastupidi. Näiteks süües rohkem brokolit, taastub tasapisi ka brokolit armastavate bakterite koloonia ja meil tekib millalgi ka isu brokolit süüa.

Kõhus või ka laiemalt seedetraktis elavaid mikroorganisme nimetatakse mikrobiootaks. Saame nendega lähemalt tuttavaks.

Mis on mikrobioota?

Mikrobioota on arvuliselt suur ja liigiliselt mitmekesine, koosnedes rohkem kui tuhandest eri liiki mikroorganismist. Kuna meie toit tuleb peamiselt poest ja on suhteliselt steriilne, siis selle tulemusena on võrreldes varasemaga meie mikrobioota mitmekesisus väiksem.

Vähene liigirikkus on seotud rasvumise, nõrgema immuunsüsteemi ja suurema haigestumise riski ning halvema vaimse tervisega. Ühte liiki bakterite vohamine mõjutab meie toitumist ja enesetunnet, tekitades ebatervislikke isusid.

Kuidas hoolitseda niivõrd olulise kaaslase eest, kellest meie tervis ja heaolu nii palju sõltuvad?

Mikrobioota toitub kiudainetest. Sinu keha jaoks on suur osa kiudainetest seedimatud, kuid need on väga olulised mikrobiootale. Kiudained on bakteritele kütuseks ning vastutasuks toodavad nad sulle kiudainetest lühikese ahelaga rasvhappeid, mis parandavad sinu sooleseinu kahjustustest.

Kahjuks söövad eestlased liiga vähe kiudaineid. Harjuta ennast kõrgema kiudainesisaldusega toitudega nagu kaerahelbed, kaunviljad ja eelista valgest jahust toodetele täisteraversioone.

Puu- ja köögiviljad on samuti üsna head kiudaineallikad ning sisaldavad ka rikkalikult polüfenoole, mis on samuti toiduks just tervislikele bakteritele. Eriti rikkalikud polüfenoolide allikad on marjad. Hea põhimõte on süüa iga päev viit eri värvi taimi. See tagab tasakaalustatud kokteili plüfenoolidest ja vitamiinidest.

Kui sa vähegi oma mikrobiootast hoolid, siis pakud talle iga päev mõne hapendatud joogi või toidupala. Fermenteeritud toidud nagu hapukapsas ja -kurk või jookidest keefir, jogurt ja kombucha on heade bakterite loomulik toit. Selliseid toite nimetaktase peenemalt prebiootikumideks ja need aitavad kõhu korras hoida.

Ole antibiootikumidega väga ettevaatlik. Nagu nimi ütleb, on tegemist bakterite vastase ainega, mis võib olla vajalik nakkusega võitlemisel, kuid kahjuks tapab ka häid ja vajalikke baktereid ning see mõjutab tugevalt mikrobioota tervist ja tegevust.

Probiootikume tasub proovida eriti peale antibiootikumikuuri. Need on n-ö purki pandud head bakterid, mis aitavad kiiremini mikrobiootal taastuda.

Lisaks antibiootikumidele mõjub mikrobiootale halvasti väga töödeldud toit, mis kipub sisaldama liiga palju rasva, suhkrut, lisaaineid ja on pakendatud bakterikindlasse pakendisse. Uuringud näitavad, et sellise toidu tarbimine mõjutab mikrobioota tasakaalu suunas, mis suurendab erinevate haiguste riski ning tekitab isusid tervisele kahjulike toitude järele.

Kuidas saavad bakterid meie ajus toimuvat mõjutada?

Oled kuulnud teisest ajust? Sedasi kutsutakse hellitavalt meie soolestiku närvisüsteemi. See koosneb kahest õhukesest kihist närvirakkudest, mis katavad meie seedesüsteemi seinu neelust kuni pärasooleni. Soolestiku närvisüsteemil on otseühendus ajuga, nii et hetkest, mil sa midagi suhu paned, on ajul teada, millega tegu.

Mõte, et bakterid saadavad kõhust signaale otse ajju, võib tunduda esmapilgul parateadusena. Tegelikult suhtleb soolestiku närvisüsteem ajuga nii füüsiliselt kui ka keemiliselt ning seda mõlemas suunas. Ühes suunas jõuavad meieni mikrobioota isud teatud toitude järele ja teises suunas jõuavad meie emotsioonid kõhtu, tekitades kõhus liblikaid või teatud juhtudel valukrampe.

Peamine infokanal kõhu ja aju vahel on uitnärv, mille kaudu vajalik info liigub. Lisaks uitnärvile on veel mitmeid hormoone ja virgatsaineid, mis liigutavad olulist infot seedesüsteemis toimuva ja aju vahel keemiliste protsesside kaudu. Just nende keemiliste sõnumite kaudu saavad soolebakterid oma soove meie teadvusesse saata.

Mikrobioota tasakaal on meile oluline

Ilmestamaks, kui oluline on tervise jaoks mikrobioota tasakaal ja tervis, toon näite uuringust, mis tehti ühemunaraku kaksikute seas. Teatavasti on ühemunaraku kaksikud geneetiliselt väga sarnased. See aitab uurijatel välistada geneetiline varieeruvus ja isoleerida uuritavad muutujad. Antud juhul siis erinevused mikrobiootas. Nimetatud uuringus leiti tugev seos mikrobioota liigirikkuse ja rasvumise vahel. Mitmekesisema mikrobiootaga katsealused olid oma kaksikõest või -vennast märgatavalt saledamad ja tervemad.

Lisaks on leitud, et rasvunud inimestel on teatud liiki baktereid oluliselt rohkem kui saledamatel. Rasvumist soodustav bakteriliik on väga hea toidust energia vabastamisel. Arusaadavalt võib sellise bakteri vohamisel tekkida olukord, kus samast toidust vabaneb rasvunud inimesel rohkem energiat kui saledal.

Uurijate rühm pani rasvunud katsealused aastaks dieedile ja sedamööda, kuidas nad kaalu langetasid, muutus ka nende mikrobioota sarnasemaks saledate inimeste mikrobiootaga.

Kokkuvõte

Mõtle mikrobiootast kui tundlikust ja olulisest koduloomast, kes teeb iga päev sinu jaoks tööd ning kelle heaolust sõltub sinu tervis ja heaolu. Elame mikrobiootaga sümbioosis, kuid oleme siiski erinevad organismid. Kui sul on või on olnud mõni koduloom, kelle eest hoolitsed, siis sa ju ei paku talle söögiks seda, mida sa ise armastad, vaid pakud ikka seda, mis talle meeldib. Mõtle mikrobiootast samamoodi. Mis siis, kui sulle ei maitse kiudainerikkad toidud, pead neid sööma kasvõi mikrobioota pärast. Pead mikrobiootat toitma talle meelepärase toiduga. Õnneks ei pea sa oma koera toitu ise peeneks närima, et tema seda süüa saaks, mikrobiootat toites aga küll. Hea pool on see, et kui oled piisavalt järjekindel, hakkavad need toidud loodetavasti pikapeale ka sulle endale rohkem maitsema.